Putukas ja Mutukad

Linnud tulid

2012-02-05T13:32:00.000+02:00

Ma olen nüüd SELLE linnumajaga aasta aega teaduslikke katseid teinud. Ilmselt peaks selle probleemi lahkamiseks kirjutama ühe põhjalikuma artikli ka National Geographicusse, aga lühidalt kokku võttes....

Et linnud tuleks teie ilusasse sööklasse sööma, on teil vaja... :

1. Võimalikult koledat ja kirjut sööklat. No et ta ikka massist eristuks. Lotte joonistas meie tagasihoidliku linnumaja täis. Nii täis, et ma korraks isegi kaalusin, kas ma ikka julgen seda nüüd üles panna. Naabrid ju vaatavad... Õnneks sadas katusele lumi ruttu peale....

2. Tuleb oodata vähemalt -20 kraadini, siis nad tulevad... Hiilides... Parem, kui teil poleks majapidamises kassi, kellele meeldib ka hiilida...

3. Proovida võiks kõikvõimalikku sööki, sest maitsed on ikkagi erinevad ju. Võimalusel panna söökla juurde varjatud kaamera, siis te ei pea nii kaua nuputama, et kas tõesti käib neid pähkleid orav söömas.... Või siis öökullid.... Sest päeval linde näha ei ole, aga öö jooksul sööb keegi pähklid ära. Korraks ma kahtlustasin isegi, et Lotte sööb need pähklid enne magamajäämist ära...

Söögivaliku suhtes võib öelda, et külmutatud punaseid sõstraid linnud ei söö, lihtsalt ilus silmal vaadata. Tavalisi koortega päevalilleseemneid ka pigem mitte. Aga leiva küpsetamiseks mõeldud terade segu, endale ostetud maapähklid... vot need on väärt kraam!

Kahju täitsa, et varsti jälle soojemaks läheb, sest soojema ilmaga nad meil väga ei käi... Ilmselt söövad ikkagi lund siis...

Lumivalgeke ja pöialpoiss

2012-01-31T09:11:00.000+02:00

täna öösel keegi sinust just näeb und
täna öösel keegi kordab sinu nime
vaid sinu jaoks on kuskil keegi mõeldes, et kuhu sa jääd?
kuhu sa jääd?
vaid sinu jaoks on kuskil keegi hea....

täna öösel keegi kuskil otsib sind, kuid ei leia

sinu silmi, sinu lõhne, sinu häält
et sinu jaoks on kuskil keegi mõeldes, et kuhu sa jääd?
kuhu sa jääd?
vaid sinu jaoks on kuskil keegi hea....

vaid sinu jaoks on kuskil keegi mõeldes, et kuhu sa jääd, etkuhu sa jääd?
et sinu jaoks on kuskil keegi, keegi hea.
keegi hea, keegi hea....

/V.Eplik "Armastus päästab maailma"/

Käimist alga!

2012-01-26T12:30:00.000+02:00

Palju on maid.
Veel rohkem
on teid,
keegi ei jõuagi
lugeda neid....

...Teed aina lähevad,
looklevad, ruttavad,
mõned on võõrad
ja mõned on tuttavad....

...Palju on teid,
mis käia meil vaja.
Vaata, seal saadab
sind tuledes maja....

...Lähed ja astud,
ent tulesid veel
ikka on näha
hämaral teel,
ikka veel paistab
kellegi käsi:
lehvitab, lehvitab,
ära ei väsi!....

/Olivia Saar/

Veider, et ühe jala teise ette tõstmine on nii raske. Aga näete, on. Seda peab lausa harjutama. Harjutamine aga tegi Danieli meistriks. :)

Hoiustame lund

2012-01-22T21:32:00.000+02:00

Mulle ei meeldi hoida alles asju, mida ma juba ammu kasutanud pole. Võib öelda, et ma olen super-asjade-äraviskaja. Samas mulle kohutavalt meeldivad kõikvõimalikud hoiustamiskorvikesed, karbikesed, kastikesed. No ja seekord ma suutsin need kaks asja ühendada.

Mul nimelt seisid juba aastaid lõngakastis mingid hallid ja mustad toonid villast lõnga. Seisid ja võtsid ruumi ja igakord nad häirisid mind seal - hall lasteriieteks ja veel vähem nukuriieteks nagu veidi sünge, kindaid-mütse kõikvõimalikes hallides toonides ka nagu juba on... No ja lõnga ära visata...ka nagu patt.

Niisiis-minu uus hoiustamiskorvike. :) Võtsin aga neli erinevat villast lõnga korraga, nr. 9 vardad kätte ja kukkusin kuduma, nii kaua kuni lõnga jätkus. Idee sain SIIT.

Suurus selline suhteliselt varieeruv - venita suuremaks, keera äär üles, pane kuidas tahad. No umbes 70cm ligi see läbimõõt on, kaalub peaaegu 0,5 kg. Nii et lõngakastis on nüüd jälle veidike ruumi rõõmsamate lõngade jaoks. :)

Ma ilmselt lund selles hoidma küll ei hakka, aga no mine sa tea....

Kõik lapsed armastavad multikaid

2012-01-16T21:39:00.002+02:00

---"Emme, onju ei ole nii, et öeldakse abikaasa. Ikka abikaaslane on ju!"
Abikaaslane on minu arust päris äge väljend. :) Ikka kaaslane, muidugi, ja ikka abiks. :)

---"Emme, vaata mul siit kinnastelt hakkab varsti õhku sisse tulema"
See on siis, kui kindasse on tekkinud auk. No ja august tuleb ju õhk vabalt sisse, eksole. Vaesed sõrmed, kes on kogu selle aja hapnikupuuduses olnud.

---"Onju meil on 4 tuba. Noh, et kolm tuba ja köök on ka tuba. Ah et köök pole tegelikult tuba... No aga ikkagi on neli tuba, sest meil on ju vanniTUBA ka!"
Jeerum, kes need sõnad küll välja mõtles- mis mõttes on elutuba, magamistuba ja vanniTUBA? Olgu siis juba köögituba ja vetsutuba kah, et kõigil selge pilt oleks.

Uus kollektsioon nukule

2012-01-10T13:58:00.000+02:00

Tore, kui sul on tütar, siis sa ei pea otsima sügavamaid põhjendusi nukkudega mängimiseks. Ma otsustasin jällegi oma lõngajääke veidi likvideerida ja tegin Lottele ettepaneku, et onju sul on nukule riideid vaja, onju.... No kui aus olla, siis Lotte pole just suurem asi nukkudega mängija, aga uutest riietest ei ütle ükski tüdruk ära.

Ja et oleks ikka nagu päris, siis pühendasin ennast ühele nukule, mõeldes ainult temale ja riietele, mis võiks talle meeldida. Otsustasin ära kasutada kõik oma Schachenmayr nomotta Cotton Eco varud. Nuku väiksuse tõttu sai esialgu kasutatud ainult pool. :) Kui mul on tänulikku publikut, siis on vast motivatsiooni ka ülejäänud ära kasutada. Arvestades sellega, et mu suure tuhinaga ehitatud nukuriiul on nüüdseks Lotte soovil lammutatud, siis ma muidugi ülevoolavaid ovatsioone tema poolt ei oota.... :)

Aga nukuriideid on teha äge, ütlemata äge - selle aja jooksul kui sul juba uue riideeseme idee tekib, selle aja jooksul on eelmine riideese juba valmis ja saadki uut alustada. Mitte nagu päris kampsuni puhul - muudkui tee ja tee, pea juba sada uut mõtet täis.

Kuna mu modell polnud eriti külmakartlik, siis kasutasin pildistamiseks praegust ilusat valget tausta ühel jalutuskäigul Danieliga. Kui ma oskaks tõlkida Danieli vingumist kärus pildistamise ajal, siis ilmselt oleks see midagi sellist - õõõ...miks käru seisma jäi...õõõõ.. liiguta käru ometi.. ma ei taha siin olla ja neid tobedaid nukuriideid vahtida....õõõ... tee kähku, muidu ma tulen kärust välja....õõõõ.

Ja täpselt 2 minutiga pidi mul "töö" tehtud olema, ilma et kärus olev isik endast ja kärust välja oleks läinud. Tema autodele ma küll riideid tegema ei hakka selle eest. :)

Mida need haldjad küll teevad

2012-01-05T13:45:00.003+02:00

Nii kui päkapikud välja kolisid, kolisid meile sisse hambahaldjad.

Ühesõnaga, Lotte esimene hammas loksus ja loksus ja loksus, kuni hambaarst vaatas ja otsustas hoopis välja tõmmata. Hambaarst siis küsib, et noooo kas tahad hammast endale ka, meil siin sellised karbikesed, saad koju viia ja kui kodus ahi, siis ahju visata. Lotte tahtis küll koju, kuna meil aga ahju pole, siis ei sobinud ka minu tagasihoidlik ettepanek - prügikast... Hambahaldjas toob ju raha selle eest !!!! Keeesss? Mida ta toob???

Ma ei tea, ma ei mäleta oma lapsepõlvest, et keegi mulle hamba kaotamise eest raha oleks toonud. No ma ei mäleta tegelt seda ka, et mul üldse piimahambad oleks olnud. :) Veel vähem siis seda, et mis neist sai... Aga näe - Lotte teab, et hambahaldjas võtab selle omale.

No jah, ma muidu armastan muinasjutte ja ma olen täitsa nõus, et päkapikud käivad piilumas ja ma isegi täitsa usun, et kuskil on need kolme kõrvaga jänesed ka ikka olemas. Aga ma usun neid seepärast, et ma enam-vähem tean, mis värk nendega on - kus nad elavad, mida nad teevad ja miks nad teevad.

Aga hambahaldjad - mida nemad nende hammastega teevad? Vot see legend on mul täitsa puudu ja ma ei tea nüüd kui kaugele oma jutuvestmise käigus minna ka... Kas nad nüüd jäävadki käima meil, kuni kõik piimakad on välja kukkunud? Jeerum, nad peavad ju veel vaiksemini ja salajamini öösel käima kui päkapikud. Päkapikud ei pea vähemalt magava lapse padja alt midagi taga otsima, ise mõttes korrates- ära ärka, ära ärka, ära ärka. Ohh, ma ütlen....

Aga kas poistel käivad ka hambahaldjad? Või ainult tüdrukutel...?

Kohustuslik lumepostitus

2012-01-01T19:04:00.000+02:00

No näed siis,
meil sajabki lund, kuid see sulab ära,
siis jälgi ei näe.
No näed siis,
äkki nii ongi hea, kui praegu on lumi.
Ja jäljed, jäljed las puhub tuul...
/M.Pokinen "No näed"/

Jõulud on valged

2011-12-23T21:38:00.001+02:00

Lumelinnud

2011-12-22T22:28:00.000+02:00

Suuri valgeid helbeid lendleb täna heldelt,
suuri valgeid helbeid lendleb.
Suuri valgeid helbeid lendleb täna heldelt,
suuri valgeid helbeid lendleb.
Nagu keegi võlur võlukeppi lööks,
lumepadjad õlul, tuleb isa töölt,
lumepadjad õlul, tuleb isa töölt.

Suuri valgeid helbeid lendleb täna heldelt,
suuri valgeid helbeid lendleb.
Suuri valgeid helbeid lendleb täna heldelt,
suuri valgeid helbeid lendleb.
Esimesel lumel pole jälgi ühtki,
kojamehe luud veel lund pole kokku pühkind,
kojamehe luud veel lund pole kokku pühkind.

/„Esimene lumi“, Andrus Norak, Venno Loosaar/

Minu selleaastane jõuluteema oli kana, piparkoogikana. :) Tegelikult, meie sõbrad said omale postkasti ühe lumelinnu pildiga kaardi. Ja kes veel pole saanud, siis saab vaadata ja mõistatada, milline kana neile sattus. :) Küll oli tore neid kaarte teha - Lotte istus mu kõrval ja muudkui ohkis, issand kui ilus, oh see on ka nii ilus, issand sa oskad nii hästi joonistada! See oli nii armas, mis siis et mul on viieaastaste fännklubi, aga kaardid said sellest aina paremaid mõtteid juurde. :)

Kes Sa selle kaardi saad, kuula seda ka...
Ja kui ei saa, siis ma lihtsalt ei teadnud Su aadressi või läks postiljon puhkusele või... - igaljuhul, ma mõtlesin Su peale ja kuula ikkagi!

Lotte-eri

2011-12-22T22:05:00.001+02:00

---"Onju, kui pätid vangi lähevad, siis nad mõtlevad seal, kas ikka on hea pätt olla või mitte. Ja kes peale seda mõtlemist ikka veel aru ei saa, see jääb eluks ajaks vangi."

---"See nutmine ei aita ju. Ei ole ju nii, et nutt tuleb peale ja hakkab aitama."

---"Kas oravatel on ka talvel paksem karv? Aga kus nad seda teist karva suvel hoiavad?"

--- Ehime Lottega kuuske, Lotte poole silmaga vaatab samal ajal telekat ja tähelepanu on veidi hajunud.
"Lotte, äkki teeks nii, et sel korral neid lillasid kuuseehteid ei paneks...."
"Kas ma neid võin panna?" ja võtab karbist lillad kuuseehted.
"Kuule, mis ma sulle just ütlesin...?"
"Et villaseid kuuseehteid ei pane!"

Mina ei taha magama jäääädaaa...

2011-12-15T14:25:00.001+02:00

Mismõttes peab magama? Miks MINA pean magama?

Auuu, ma ei taha magada!!!Miks teie ei maga? Ma ei taha üksi magada!

Jesss, tere sõber!!! Mängime hoopis! Jah!?

Jeee, teeme nalja! Oooo, äge!

Näed, jah, Lotte ei maga, järelikult ei pea mina ka magama!

Tavaline triibik

2011-12-05T23:15:00.001+02:00

Muster: omalooming
Lõng: Drops Alpaca (100% alpakavill)-50gr=167m- kulus peaaegu 2 tokki tumesinist, peaaegu tokk pruuni ja natuke helesinist
Vardad: 2,5 ringvardad

Saate aru, Eestis sadas täna põhimõtteliselt esimest korda lund seepärast, et ma alles nüüd sain lapsele talvekampsuni valmis. Jah, mina palusin mõttes, et oleks et veel ei lähe külmaks- lapsel pole midagi sooja selga panna. :) Nüüd siis on ja talv tuleb, uskuge mind!

Daniel sai omale ühe järjekordse triibiku. Nojah, esialgu olid mul ju jällegi suurejoonelised plaanid-ma isegi joonistasin paberile elevandi mustri valmis ja ma isegi kudusin elevandid ilusti ritta. AGA, ma pean veel arenema sellel suunal, et ma oleks võimeline kuduma sama ühtlaselt ühe lõngaga kudet ja kolme lõngaga kudet. Ühesõnaga jäid mu elevandid väga kiskuma selle ühtlase sinise taustal ja elevandid olid sunnitud saama triipudeks... Ja kuna ma olin teinud tohutu valearvestuse lõnga koguse suhtes, siis noh- triibud aitavad ju alati. :) Ega ju lõng polnud süüdi, et ta nii kohutavalt peenike oli, et ma ei osanud tema kulu arvestada- see-eest on ta aga väga soe!

Et kuidas sellist kampsi modelli seljas pildile saada - ei ole mõtet anda talle kätte mingit asja, mida närides saaks ta siis kampsuni täis ilastada. Ei ole mõtet anda talle mingit muud asja, mida ta saaks mööda tuba taga ajada, et teie isodest ja säridest ja reaktsioonikiirusest ei aita, et teda teravalt pildile saada. Mehele tuleb anda tööd! Anna aga tool kätte ja lükkab, kuhu vaja. Kasvõi läbi seinte! Ja õnneks ei liigu ta veel koos tooliga nii kiiresti, et saab täitsa kaadrisse küll. VÕI, juhul kui ikka liigub, siis sind ennast koos tooliga ta ikka liigutada ei jaksa. Veel...

Aga et sellistel tegelastel on ikka pea veel päris suur ja kael juba täitsa olemas, siis sai ette pandud trukid. Et kamps talvel ikka mõnusasti umber kaela oleks ja samas ka üle pea käiks.

Detsembrivihm

2011-12-02T23:31:00.001+02:00

...Õhtu vaikuses
Taevatähti siin ei näe
Vihm vaid see
Me ümber laotab käed

Kaugele meid veel
Täna viivad märjad teed
Vihm vaid see
Me ümber laotab käed...

/"Vihm", Laura Põldvere/

Kleit pika pai eest

2011-12-02T22:27:00.001+02:00

Vahel ma olen tubli ja õmblen. Vahel olen ma lausa nii tubli, et ma ei osta õmblemiseks kangast, vaid võtan oma kangakastist. No jah, kunagi need on ju küll mingitel segastel asjaoludel sinna ostetud, aga see pole praegu oluline. Oluline on see, et kui ma selle kleidi valmis sain, siis tegin omale pai. :)

Pai selle eest, et ma vähendasin oma kangajääkide tagavara. Ja selle eest, et ma lõpuks ometi sain teha ühe sellise vahva alumise äärega kleidi, nagu olen ammu plaaninud. Ja selle eest, et ma ei tea küll, kas ma tegin selle kõik õigesti (ajakirjas ma ju õmblemise juhendeid ei loe-mina armastan skeeme), aga täitsa adekvaatne näeb välja.

Lõige on pärit kõige uuemast Ottobrest. Kuna Lotte veel nii suur pole, nagu sealne kõige väiksema mõõdu lõige, siis ekstra pai saan veel selle eest, et kohandasin lõike väiksemaks.

Pealpool siis peenvelvet (minu lemmik lina kõrval) ja sees sits (misiganes siis selle ametlik nimi ka pole, aga no teate küll).

Ja noh, kuidas võtta, võib ka vooder pealpool kanda. :)

Järjehoidjad

2011-11-19T20:47:00.001+02:00

Mida teie oma raamatute vahel hoiate? Järjehoidjana, ma mõtlen. Mulle kohutavalt meeldivad päris järjehoidjad, lapsena sai neid igasuguseid ka tehtud. Praegu on aga mu raamatu vahel tavaliselt mingi suvaline paber.

Lottel aga polnud tükk aega midagi. Nii me siis igal õhtul mõtlesime koos, et mis jutt see viimane oli. Lõpuks Lotte vist tüdines sellest jamast ja tegi omale järjehoidja, kuhu sai konkreetselt peale kirjutatud: "SIT IÄI POLELI". Ühesõnaga, kui juba meie peres on tihtipeale puudus järjehoidjatest, äkki siis on kuskil mujal ka...

Seega tõin jällegi lagedale oma linase kanga jäägid. Lõikasin joonistuspaberist järjehoidjad välja, liimisin kangaliimiga mõlemale poole kanga ja õmblesin võimalikult viltu ja mitu korda kangad paberist läbi. Paelte jaoks sai otstesse pandud öösid.

Need järjehoidjad lähevad nüüd meie lasteaia heategevuslikule Kadrilaadale müüki. Jah, palun kõiki neid ostma tulla. :)

Lotte sai ka omale ühe valida ja ühe võtsin endale ka.

Sügis on hall

2011-11-14T21:43:00.001+02:00

Mütsi muster: Star Crossed Slouchy Beret (Ravelry link) by Natalie Larson
Lõng: Gedifra Airmix - 62% merino, 30% puuvill, 8% nailon - lõngakulu kokku ca 4 tokki
Vardad: mütsil nr. 4 ringvardad, kinnastel nr. 3 sukavardad

Ma kudusin vahelduseks lastekampsunitele omale ka midagi. Lõng on küll ülejääk lastekampsunist, aga ikkagi. :) Müts on üks järjekordne lotumüts - mul vist polegi midagi muud, kui ainult sellised lotud. Ma lihtsalt kujutan ette, et lotud on ainsad, mis mulle sobivad. :) Ja head mugavad on ka.

Kootud sai ilma eriliste takistusteta umbes-täpselt juhendi järgi.

Kinnastega aga oli teine lugu - kuna mul oli kinnisidee, et mul on vaja jällegi klapiga kindaid ja ma ei leidnud kuskilt just sobivat mustrit, siis kombineerisin need mitmest erinevast mustrist kokku. Tavaline inimene muidugi kirjutab ikka üles ka, et mis ja kus ta tegi, kui juhendit pole. Noh jah, mina loomulikult mitte-ma ikka endiselt astun sinna ämbrisse, et oh, mul on ju see meeles, kuidas tegin ja küll ma oskan jne. Oli mul jeee meeles. :) Teine kinnas läks palju vaevalisemalt, sest pidin koguaeg jälgima, mis ma esimesel kindal tegin.

Ma võin ka ausalt üles tunnistada, et esimene katse teist kinnast teha lendas prügikasti. Ma nimelt kudusin selle number suuremate varrastega kui esimese. Saate aru, see on kõige absurdsem viga, mis kinnaste kudumisel teha saab. Jah, ma sain sellest alles aru siis, kui kinnas valmis oli ja palju suurem kui esimene. :)

Pildid tegi Kairi, töötlesin ise.

Räägib

2011-11-08T12:13:00.000+02:00

Meie perekonnafoto.

* Lotte: "Mis see tähendab, et kes kannatab, see kaua elab -kas sa elad siis ühes majas kaua või sa ei sure siis nii ruttu ära?"

*Lotte on tulnud äsja laulmistunnist ja küsib: "Tead, mis pill on kabaasa? No see on selline pill, et selline vars on taga ja siis on üks asi."
Mina ei saa veel ikka hästi aru.
"Kabaasa noh. Ütleme veel üks kord kõik koos- Ka...baaaa....saa...."

*Lotte:"Mina tahaks omale nimeks Pippi Pikksukk panna"
"Mispärast?"
"No tahan noh, tahan olla Pippi Pikksukk. Reti on näiteks Getter Jaani"

Igapäevaelu pildikesi

2011-10-29T23:52:00.000+03:00

Ei ole enam nii, et paned aga lapse põrandale ja mõne minut pärast on ta ikka veel seal samas põrandal. Samas kohas. On hoopis nii, et paned lapse põrandale ja kahe sekundi pärast on teda terve elamine täis. Ja ta näpib ja turnib seal, kus vaja poleks. :)

Ei ole enam nii, et paned aga tita hommikul Lotte kõrvale voodisse, et oleks toredam koos vaikselt ärgata. Ja ma saan samal ajal hambaid pesta. On hoopis nii, et paned tegelase Lotte kõrvale ja hetkega on ta Lotte peal ja valmis pea ees voodist alla ronima. Ja ma siis pesen hambaid ülihelikiirusel, enne kui tuleb hädakisa, et tuleee jubaaa, ma ei jõua teda enam kinni hoidaaaa!!!

Lõngajäägid salliks

2011-10-29T23:04:00.000+03:00

Ma olen vahepeal ikka tubli ka ja likvideerin oma lõngajääke. Lisaks nukuriietele saab jääke väga edukalt ka salli kudumisel kasutada.

Muster: Scrappy Lengrhwise Scarf byZona Sherman

Lõng: peamiselt Novita Samos jäägid

Rabas

2011-10-09T22:37:00.000+03:00

Järvelappide üle

härmaniitide lend

Pohlade poeg mina olen

vaevakaskede vend

Pohlade poeg mina olen

põdrasambliku sees

Oma silmad ma leidsin

sügisjärvede vees

Järved kordavad taevast

pilved lasuvad seal

Taevast, mis seisab kaskede

kitsaste õlgade peal

/Paul-Eerik Rummo/

Kujutate ette - ma ärkasin ühel puhkepäeva hommikul vabatahtlikult kell 6 üles, et minna rappa. Arvestades minu tavapäraselt niigi häiritud ööund, on see ikka päris suur saavutus, ma ütleks. Eiiii, mitte tervisejooksule-päikesetõusu pildistama noh.

Ma olen alati neid inimesi, kes käivad poole öö ajal kuskil metsas vms. kohas pildistamas, vot neid ma olen alati vaadanud veidi kadedusega ja veidi ka imelikult. Kuidas nad viitsivad, miks nad ei maga, kas neil pole midagi muud teha...? Aga näe, siin ma nüüd olen. Ja KUI ilus hommik ikka tegelikult on...Nüüd ma isegi mõistan neid...

Sügis

2011-09-30T23:17:00.000+03:00

Suvi möödus

Kui jahe tilk

Mu kuumale seljale kukkus sügis

Suvi möödus

Kui silmapilk

Tuul keerutab lehti ja prügi

Oktoober mu külmasilmne tädi

Koob jälle kirendavat sukka

Lillelõhnad ja linnulaul

Üheskoos lähevad hukka.

/Andres Ehin/

Sügiskuldne kevadkamps

2011-09-18T23:37:00.000+03:00

Muster: Jälle Krentu toodang
Lõng: Schachenmayr nomotta Cotton Lux -100% puuvill -50g=108m

Ma arvan, et ma olen nüüd küll kõik Krentu lastekampsunid ära kudunud. :) See viimane on kohe eriti kaua tehtud, kaunikene mul. Uskuge või mitte, see oli mõeldud Lotte uueks kevadkampsuniks. Ja ma isegi alustasin seda kevadel. Ja näe, sai ilusti sügiseks valmis, kui veel mõni ilma jopeta ilm on. :)

Kuna algne idee oli mul see kamps teha selline, et saab kevadel-suvel kleidile peale panna, siis tegin mustris mõned mugandused. Jätsin alumise osa ilma nööpideta ja tegin veidi laiema ning vöö kohal kahandasin veidi kokku, siis ei kortsu kleit väga ära. Ja oi, kuidas mulle see nöörkant meeldib - nii äge jäi.

Kui see kamps lõpuks mul valmis sai, siis ma tõesti ei kannatanud enam lõpetamisega oodata nii kaua, kuni ma ükskord lähen poodi ja valin nööbid ja siis lähen teine kord veel poodi ja siis lõpuks suudan nööbid lõplikult ära valida ja isegi ära osta... Seega tuli mehel jälle minna ja teha mõned kadakased seibid nööpideks.

Nüüd mõnda aega ma üritan Lottele mitte kampsuneid teha, kuna ta ei jõua nii ruttu eest ära kasvada, kui uued kampsunid juba peale tulvad. Jah, isegi minu tigutempo juures on tema kampsunisahtel liiga pungil.

Siis kui igav on

2011-09-17T23:39:00.000+03:00

Ohoo, mind pandi kuskile sisse... ohooo, päris põnev...

Ohooo, siin on sangad ja puha...

Oi, aga kuidas ma siit küll välja saan nüüd....Jäängi siia?

Ja mis selle asja mõte on üldse, huvitav...

Istu nüüd siin, nagu mingi imelik...

Kanarbik

2011-09-06T22:02:00.000+03:00

Ja lõhnab angervaks

ja tulilill

ja ohakas.

On hilissuvi, on hilissuvi

ja pihlapuus

on marjakobar

ja männikus

on kanarbik.

Ja seda suve

ei tule enam,

ei tule enam

seda suve. /Viivi Luik/

Meil on bussis ja autos huvitav

2011-09-04T23:22:00.000+03:00

Siis, kui me linnas bussiga sõidame...

*Bussi valjuhääldist loeb üks kena tädi peatuste nimesid: ....Hiiu jaam, Võsu, Nõmme...

Lotte kuulab ja kuulab, kuni lõpuks jõuab selgusele:"See tädi vist ei tea, et me oleme tegelikult koguaeg Nõmmel."

*Nii info mõttes Lotte aegajalt küsib bussiga sõites, kas me oleme nüüd Mustamäel, kas me oleme nüüd Kadriorus jne.
Ühel bussisõidul küsib Lotte nii jutu jätkuks: "Kus me praegu oleme, kas Eestis?"

*Lotte tunneb huvi: "Mis maa sulle kõige rohkem meeldib?"
Ma hakkan mõtlema, et no mis peale Eesti veel võiks tore maa olla... Lotte aga ei lase mul pikalt mõelda, vaid teatab oma lemmikmaa: "Mulle meeldib Lilleküla. Aga Nannile Veeparadiis."

"Emme, mängime sellist mängu, et sina ütled mingi koha ja mina ütlen, kes seal elavad"
"Soome"
"Soomlased"
"Poola"
"Poollased"
"Eesti"
"Eestlased"
"Pärnu"
"Pärnlased"

Kass ja Daniel

2011-08-30T23:40:00.000+03:00

Iiigaaaav!!! Saate aru, jah?

Oooo, Kass!! Tere, Sõber! Anna käppa ka!

No anna noh! Tule natuke lähemale...

Kohe, saan su kätte! Kohe ma rooman sinuni...

Ja-jah, muidugi, muidugi... Roomad sa jah kuhugi... Heal juhul teed tiiru ümber oma telje... Ma magan parem edasi...

Tere, Sõber! Aga ma oskan ennast pikemaks ka venitada, kui vaja....

Peaaegu lapitekk

2011-08-30T22:29:00.001+03:00

No see on nii tüüpiline, ma ütlen - alustan suure Huraaaa!!!-ga ja lõpetan enda kirumisega. Saate aru, ma kujutasin ette, et mu lastel võiks olla lapitekid voodikateteks. No ikka kaks tükki kohe, mõlemale lapsele ja ikka mu enda tehtud noh. Mis see siis ära pole.... Täitsa nagu päris näeb välja, onju. Pildi pealt. :)

Aga teate, et on olemas isegi lapiteki õmblemise kursused (mina seal muidugi käinud pole, ma olen lihtsalt andekas, noh) ja on olemas spetsiaalsed lappide lõikamise vahendid (minul neid pole, ma pole neid isegi elusast peast näinud mitte) ja on olemas spetsiaalsed tallad või asjad õmblusmasinale lapiteki teppimiseks (olen kuulnud lihtsalt). Kõik see oleks pidanud mind juba ettevaatlikuks tegema, aga oh ei, ma olen ju ilus-tark ja osav.

Kuna mul lappe endal polnud, siis ma ostsin ikka kohe täitsa uue kanga - jaaaa, linase - ja lõikasin ribadeks ja siis õmblesin jälle kokku tagasi. Nii, nagu kilplased ainult teevad. Ilmselgelt peab sellel olema mingi põhjus, et linasest kangast lapitekke väga tihti ei kohta. Lina on ju ilus ja mõnus küll, aga kohutavalt lödi - kui lõigata sellest ruut välja, siis väikse näpuliigutusega saab sellest vabalt rombi kujundada. No ja tee siis niimoodi tööd, kui kogu see värk on koguaeg erinevate mõõtude ja kujuga.

No ja kust võtsin ma julguse, et ma lihtsalt tepin selle teki läbi täitsa tavalise õmblusmasina ja tallaga? No ma ju teoreetiliselt olin kuulnud, et see on suht keeruline töö, aga no mis see siis ära pole.... Ohhh, ma ütlen... Peale seda, kui ma olin tepinguid paar korda harutanud, siis ma alles lugesin õmblusmasina manuali läbi ja terve interneti läbi ja alles siis ma sain aru, mis portsu otsa ma olen sattunud. Ja siis veel ise räägin, et pole aega, pole aega....

Lõpuks leidsin kompromissi - teppisin läbi kõigepealt pealmise riide ja vatiini (minu ulmelised unistused sigri-migrilistest tepingutest taandusid lihtsalt kontuuri jälgimisele) ja seejärel osaliste tepingutega selle võileiva alumise riide külge ja lõpuks panin kandi.

Kokkuvõttes jäi tulemus enam-vähem, isegi päris elus on enam-vähem. Aga ma ei tea...Daniel küll veel sarnast tekki niipea ei saa. Õnneks magab ta veel võrevoodis kah.... :)

Suve hääl

2011-08-09T10:55:00.000+03:00

Suve hääl me juurde jääb,
Justkui kauge une mäng
läbi jäise hõbeloori,
Näed et hanges teed, millel päike käib...

Suve hääl on kõikjal veel,
soojas tules tahmund leek
Kõigest sellest eales ei väsi,
raugeb viis, kuid suvepäev vaid jääb...

Sellest ikka mõtlen ma veel,
nii kaugel on see , kuid siiski su sees.
Kui poleks iial olnud päevi nagu need,
Veel siis kõik tuulena kaob, kõik tuulena kaob...

Suve hääl me juurde jääb,
Justkui kauge une mäng
Kõigest sellest eales ei väsi,
Ärkab meel, kuid suvepäev vaid jääb...
/T. Kurmet, Virmalised "Suve hääl"/

Kujutate ette, need ei olegi seekord minu laste pildid. Isegi sugulased pole.... :) Et millega ma siis praegusel ajal tegeleda saan - ma ei saa kududa, sest telekast ei tule midagi (mitte et mul oleks aega seda vaadata, aga ikkagi); ma ei saa õmmelda, sest lapsed "ei lase"; ühesõnaga midagi suurt ei saa teha, mida võiks ka teistele näidata. No see, et ma saan liivakasti ääre peal päris tihti raamatut lugeda, see väga kedagi ilmselt ei huvita.... Aga, ma saan teha pilte ja hea õnne korral veel niimoodi, et mul pole oma lapsi kaasas. Õnneks loojub päike veel piisavalt hilja, et titadel on juba siis uneaeg ja nad saab "maha raputada". :)

Lotte õpetab

2011-07-30T22:43:00.000+03:00

*Daniel magab aga Lottel on sealt toast just tingimata midagi vaja. Palun teda, et ta hästi vaikselt ära käiks.

Tagasitulles Lotte teatab: "Ma äratasin kogemata Danieli üles. Kogemata noh! Aga ma ütlesin talle - Palun vabandust. Ja siis ütlesin - Tsau-tsau, musirull! Pane silmad kinni tagasi ja ära karda, kui ma ära lähen."

Lähen vaatan - loomulikult vaatab Daniel suurte silmadega ringi, mitte ei teinud nii, nagu Lotte käskis...

*Lotte ja Daniel magavad vanavanemate pool ühel diivanil. Daniel on juba magama jäänud ja on Lotte kord jääda. Loen talle veel sõnad peale, et too Danieli näppima ei hakkaks, vaid jääks kohe magama. Varsti tuleb Lotte magamistoast: "Ma õpetasin Danieli magama jääma. Ta tegi silmad lahti ja siis ma näitasin, kuidas silmad uuesti kinni panna."

Ja loomulikult..... Daniel jällegi nii ei teinud....

Kui sul on õhupall...

2011-07-09T23:31:00.000+03:00

Siis kui ma pildistasin ühte titat, kes polnudki päriselt minu tita, siis ma ostsin selle jaoks linast kangast. Kohe palju ostsin. Ma olin ettenägelik noh. Kuna mul rohkem ühtegi tuttavat titat silmapiiril polnud, siis läks see taustakangas kasutusse. Sellest sai meile uus kott-tooli kate - linane. :)

Ilmselgelt polnud minu järjekordne õmblusime eriti märkimisväärne saavutus. Vähemalt mitte piisavalt, et mu modell oleks vähegi õnnelikumat nägu teinud.

Aga anna kätte õhupall.....

Et kuidas see Karupoeg Puhh ütleski..... "On võimatu olla masenduses, kui sul on õhupall..."

Suvi

2011-06-30T23:33:00.000+03:00

Kellukasinises vaikuses
päike kuldkollase käega
küpsetab maasikaid
kirikakrakirjase
kaskedekardina varjus.
Suvel on nõidumisaeg.
/V.Osila/

Lotte räägib

2011-06-30T21:33:00.000+03:00

"Millal mulle uued hambad tulevad?"
"Aga kas vanad hambad kukuvad siis ära?"
"Aga kuhu nad kukuvad?"
"Aga kui nad kukkuma hakkavad, äkki ma peaks siis ruttu kausi alla võtma, siis kukuvad kaussi..."

...

2011-06-28T16:12:00.000+03:00

...

2011-06-27T21:59:00.000+03:00

Mõelda end suvesse
paljajalu laiskade kivide rannale,
kibuvitsade torkimisvalu
põsele, põlvele, kannale.....
/Aita Kivi/

Tahad, ma räägin sulle

2011-06-24T22:50:00.001+03:00

Sõidame Lottega mööda tudengitest, kes teevad maamõõdupraktikat - olete ju näinud küll neid TTÜ ümbruses - nivelliirid kolmjalgadel püsti.

Lotte: "Ei tea, mis nad siin küll pildistavad?"

"Ei, nad ei pildista. Nad mõõdavad maad."

Lotte mõtleb veidi... :"Aga mismoodi nad seda maad küll mõõdavad, maa ei kasva ju pikemaks."

Peale seda, kui olen teinud põhjaliku selgitustöö maamõõtmise üksikasjadesse, möödume rohelistes vestides onudest (no need, keda Tallinn Aitab), kellel labidad käes.

Lotte:"Näe, nemad lähevad ka maad mõõtma!"

"Ei tea, mismoodi nad seda maad küll labidatega mõõdavad?"

"No mõõdavadki, kas on labidast pikem või mitte"

...

2011-06-12T23:41:00.000+03:00

Ma põimin käed ümber elu
Et hoida, mis hoidmist on väärt
Pakin kaasa lemmiku lelu
Jalutades mööda maailma äärt

Ma oma samme ette ei karda
Juhtub kõigiga nii halba kui head
Lasen rõõmul end alati kanda
Püüdes naeru, mis andestab vead...

Kurbus ja rõõm, ootamatused
On sinu poole teel
Lootus ja rõõm, vääramatuses
Lasuvad su teel...

Ma põimin käed ümber elu
Tantsin hommikuni päikese peal
On maailm tulvil ilu
Käin teid, mida keegi ei tea...

/L. Kuurmaa "Mida sa teed?"/

Sirelite aeg

2011-06-03T10:42:00.000+03:00

Linased

2011-05-26T23:20:00.001+03:00

Mul on viimasel ajal linaarmastus ja see armastus sai seekord suveriieteks.

Siis kui ma poes kangast valisin (sest linast on ka nii palju erinevat ilusat), siis kõrval valis üks vanapaar ka kangast. Naine küsis papilt - tahad ma teen sulle suveks linased püksid. Papi vastu - misasja, nii valged või, need lähevad ju kohe mustaks. Tädike vastu - ei lähe, see on linane ju, linane ei määrdu!.

Vot ma nüüd siis vaatan kohe, äkki ma ei peagi neid riideid kunagi pesema. :)

Lotte esimene kommentaar kleidile oli - see on nagu Tuhkatriinu kleit! Ma siis esimese hooga hirmuga mõtlesin, et ta peab silmas seda kotiriidest kleiti, millega tuhkatriinu ahju puhastas. No jah, üks linane kõik ju. Ettevaatlikult küsisin, et kas talle ei meeldi? Ei, meeldib küll!!!! Ta pidas õnneks silmas seda kleiti, kui Tuhkatriinu printsiga abiellus. :)

Kleidi rinnaesisele tegin seekord sellise lihtsa krooke. Ma küll küsisin Lotte käest, et mis ma sinna teha võiks, kuidagi lage tundus. Lotte sooviks oli küll, et ma kirjutaks sinna Printsess, aga noh... liiga pikk sõna ju.... :)

Mulle päris meeldib, et ma ei pea kahte kleiti tegema, arvestades seda, et mulle ei meeldi kahte päris ühesugust asja teha- kahte sokki näiteks. Daniel sai omale linased püksid - no need, mis ei määrdu. Taskud ees ja taga, et oleks popim!

Siis kui päris suvi tuleb, siis ma teen need pildid ka, kuidas Lotte selle kleidiga rannas mööda veepiiri jookseb. Daniel vast siis veel ei jookse.... :)

Elu on lill

2011-05-22T23:05:00.000+03:00

Korralik:
"Emme, see onu ei läinud õiges kohas üle tee. Nii ei tohi ju, onju."
"Jah, nii ei tohi, nii võib auto alla jääda."
"Aga auto all on ju paha olla - siis peab ju kõhuli olema."

Keeruline:
"Näe, minu süda on siin. Kas kõikidel on süda?"
"Jah, kõikidel inimestel ja loomadel ja lindudel ja..."
"Aga kas mul võib lõvisüda ka olla nagu Vendadel Lõvisüdametel või ainult lõvidel võib?....Ja õunal on ka ju tegelikult süda, aga ta pole ju inimene...."

Loogiline:
"Lotte, kas sa tead, et mul on homme sünnipäev?"
"Ei ole, ma pole ju kutsetki saanud."

Rattur

2011-05-10T21:55:00.000+03:00

Ei ole nii, et ainult Daniel oskab seda ja toda. Lotte ka oskab. Rattaga sõita oskab, ilma abiratasteta oskab. Mina ei mäleta, et see abirataste äravõtmine nii raske oleks olnud. Ma mäletan, et mul olid abirattad ja siis ei olnud ja oskasingi sõita. Ma ei tea, mis vahepeal toimus, aga midagi rasket seal küll polnud. :)

Aga tegelikult on ikka raske küll. Raske on sellel, kes peab seal ratta kõrval jooksma ja ratast kinni hoidma. Seepärast, et ta saab Lotte käest koguaeg riielda - Ära lase lahti! Isssssi, ma ju ütlesin, ära lase lahti! Ma sõidan ju autole otsa! Sõida ise oma rattaga teinekord, kui tahad!!!!

Mina ei lugenud, mitmeid kordi selline kärarikas poolenisti sunniviisiline treening kestis. Tuli lihtsalt kahtlaselt tuttav ette, kuidas mind autoga sõitma õpetati. Aga asja sai. Lottest, ma mõtlen. No mina sain ka lõpuks autosõidu selgeks tegelikult.

Nüüd tuli Lottelt juba küsimus:"Kas täna rattaga ühe tiiru ka teeme?" Tegemist on äkki tulevase kuulsa jalgratturiga....

Ühtekad

2011-05-05T21:30:00.001+03:00

Ma ikka koon ka veel. Aeglaselt, aga sihikindlalt. :)

Kui ma mõnda aega tagasi tegin SELLISE kampsi. Siis nüüd tuli teha veel üks. See on lihtsalt nii mõnus kampsik. Samose lõnga ma enam ei leidnud, aga alternatiivina sobis Novita Miami.

Seekord taskuid ei teinud. No ega Daniel ei oska kätt nagunii veel taskusse panna kah. See-eest tegin kapuutsi. Mulle meeldib, kui titade riietel on kapuuts- tundub kohe mõnusam. Kapuutsi ma kudusin viimasena, kaeluse külge. Kaelus on muidugi Danieli olematu kaela puhul kah üleliiast, aga noh.... Äkki kasvab veel... kael, ma mõtlen.

Täitsa ühtekad, onju.

Oskab

2011-05-03T22:52:00.000+03:00

Meie pere kõige väiksem. Mida oskab kõige väiksem?
Oskab käsi suhu toppida.

Oskab teha imeliselt ilusaid tatimulle.

On kasvanud pikemaks kui kass. Oot, aga siis on meie pere kõige väiksem hoopis kass ju.
Aga tema küll veel tatimulle teha ei oska....

Natuke kevadet

2011-05-01T22:58:00.000+03:00

Tita

2011-04-28T22:10:00.000+03:00

See maailm, mis elab sinus,

mis sinuga ühte loodi,
on sama vana kui sina
ja veidi su enda moodi.

See maailm sind peab kandma
ja sina pead kandma maailma,
ta on nii soe ja pehme,
tal on kaks niisket silma.

Kaks niisket lapsesilma,

mis võtavad sinult rahu.
Sa tunned, et kunagi enam
sa oma maailma ei mahu.....
/J.Kaplinski/

Oliver - minu kõige väiksem sugulane.

Pildimajandus

2011-04-25T22:09:00.001+03:00

Mõni hetk on elus ilusam kui teine,

mõni hetk on kohe väga, väga ilus.

Vastu päikest vaatasid sa silmad pilus

ja see oli ilus...

/J. Tätte/

Mul on siin aja jooksul ikka täitsa mitu ilusat pilti tekkinud. No ma mõtlen selle aja jooksul, kui ma aru saama hakkasin, mismoodi see pildi tegemine käib. No ja ses suhtes ilusad pildid, et oma pere on ikka ju see kõikse ilusam. :)

Ma ikka üritan järjepidevalt neid ilusaid albumisse ka panna. Ja mitte lihtsalt ühte albumisse, vaid mul on eraldi nö. üldine album ja siis lastel on veel oma albumid. Et siis kui me pensiokad oleme, siis on hea seda üldist albumit vahtida, sest lapsed on oma albumid oma koju ära viinud.

Ja vähe sellest - ma nüüd tekitasin omale piltide seinajupi kah. Sinna lähevad need kõige-kõige ilusamad perepildid.

Kuna mul lemmikumaid pilte tuli umbes 3 korda rohkem kui raame, siis kasutasin juba varem praktiseeritud süsteemi. Igas raamis on tegelikult kaks või kolm pilti ja siis vahel vahetan neid seal raami sees. Ja siis jälle vahetan tagasi. No ja loooomulikult teen ma tulevikus veel rohkem ilusaid pilte, siis saan neid kah vahetada.

Esimene tüli

2011-04-22T16:02:00.000+03:00

Jah, esimene tüli on toimunud. Ühel hommikul, kui Daniel jälle Lotte voodis oli, kuulen Lottet lausumas: "Saigi kätte..." Ja peale seda kuulen, et Lotte vaikselt nutab. Lähen vaatama, mis toimub.

"Tead emme, Daniel tegi mulle haiget!!!"

Ma olen natuke segaduses - võrdlen nende suurust ja üritan ette kujutada, et mismoodi see küll võimalik võiks olla.

"Ta võttis mu juustest kinni ja tiris ja ta sai KAKS juuksekarva kätte!"

No jah, seleta nüüd siis, et see väike pundar, kelle käed sihitult vehivad, ei teinud seda meelega.....

Meie pere kõige targem ja osavam

2011-04-12T22:29:00.000+03:00

Lotte õpetab, kuidas üleväsinud laps peaks magama jääma: "Daniel, mis sa jorised, jää lihtsalt magama. Näe, paned silmad lihtsalt kinni ja jäädki magama. See pole ju raske. Nii tuleb kohe uni peale, no pane lihtsalt silmad kinni!"

Jah, kuidas titad sellest aru ei saa, et kui on uni, siis tuleb silmad lihtsalt kinni panna. Aga näe, ei oska. Veider.
Ja kuidas titad oskavad ilmatuma kõva häält teha, kui uni või kõht tühi, aga näe, naerda kõva häälega ei oska. Veider. Daniel oskab juba naerda - ilma hääleta - pilt on, häält ei ole. Uus oskus, aga arenemisruumi veel on. :)

Laiali

2011-04-12T22:15:00.000+03:00

laiali on kõik mõtted ja tunded
laiali on kõik taevas ja maa
laiali on kõik maailm mu ümber
laiali on ja muidu ei saa

laiali on kõik mured ja rõõmud
laiali on kõik taevas ja maa
laiali on kõik mida ma tunda saan....

/Orelipoiss "Valss"/

Minu päevad kulgevad praegu selle laulu taktis. Veel hullem - see laul kummitab mind koguaeg ja taban ennast seda Danielile laulmas. Kunagi saab ta öelda, et tema ema talle küll lastelaule unelauluks ei laulnud. :)

Midagi teha ei jõua, mida blogis näidata - ainult mõtted on ja need kah laiali... Võib-olla on mul liiga palju hobisid - peaks mõned ära jätma. Siis ei peaks koguaeg mõtlema, et kududa tahaks ja lugeda tahaks ja pildistada tahaks ja ja ja ... üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm Aga kuna kõik mõtted on nii laiali, siis ei oska otsustada, mille peaks ära jätma või kust otsast alustada ja nii jääbki kõik tegemata.....

Ebaõigluse likvideerimine

2011-03-29T18:24:00.000+03:00

"Nüüd, kus me oleme teineteist näinud, " ütles Ükssarvik,

"ja sina usud minusse, siis usun ka mina sinusse. Kas leppisime kokku?"

/L.Carroll "Alice Imedemaal"/

Ma mõtlesin, et kuna Lotte saab siin blogis oma juttudega figureerida, siis peaks seda Danielile kuidagi kompenseerima. No selles suhtes, et tema veel meiega juttu ei tee ja oleks ju ebaõiglane, kui ta blogisse jõuaks alles mõne aasta pärast. Seega panen ma talle jutu suhu ja teen lihtsalt pilti. No vanaemad ju ootavad. :)

Selline on 1,5 kuune Daniel - jälgib voodikarusselli täitsa vabalt juba.

Tunnustus

2011-03-29T18:22:00.000+03:00

Sirliiz premeeris mind vimpliga. Ma olen äärmiselt meeldivalt üllatunud ja tänulik!!!! Rahalist autasu vist sellega ei kaasne... Aga au ja kuulsusust on nüüd 10 korda rohkem igal juhul.

Et siis 5 küsimust ja veel 5 suurepärast blogi.

1. Millal alustasid oma blogiga?
Ma vaatan arhiiviribalt, et 2008 aasta septembris.
2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?
Blogisse läheb kõik, mis mu näpuvahel valmib või laste suus huvitavalt kõlab või fotokast ilus välja tuleb.
3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?
Ma pakun, et sarnaseid blogisid on teisigi. :)
4. Millest sai alguse sinu blogimine?

Blogimaailma avastasin ma enda jaoks läbi käsitöö foorumi Isetegija ja sealt edasi sattusin ning jäin lugema-(üllatus-üllatus!) - Krentu ning Krista blogisid. Need olid ja on tõeliselt inspireerivad.

Tükk aega olid need kaks minu ainsad lugemisvarad. Praeguseks on mul Readeris kolmekohaline number (appi!) blogisid, mida jälgin. Igalt poolt üle maailma.

Mingi hetk sai mingil kummalisel põhjusel ka endale blogi tehtud - osaliselt edevusest, osaliselt selleks, et talletada Lotte jutukesi ja osaliselt selleks, et teisi oli kuidagi naljakas kommenteerida, kui endal midagi ette näidata polnud.

Blogi algus oli nagu "Julie & Julia" filmist - hurraaaa, minu esimene kommentaar! Keegi loeb mu blogi!!!!.... Äh, ema, see ei lähe arvesse.... :)

5. Mida tahad muuta oma blogis?
Ikka ilusamaks, paremaks ja huvitamaks! :)

Edasi annan selle auväärse tiitli:
1. Krentule - ma tean, et ta on seda juba mitu-mitu korda saanud, aga ma ei saa teda nimetamata jätta. Kui poleks tema blogi, poleks ka seda blogi siin.
2. Kristale - samadel põhjustel
3. Marmelaadile - Üks toredat käsitööd ja lustakat juttu täis blogi
4. Nelladellale - ilusaid pilte ja toredaid laste tegemisi täis blogi
5. Anne-Maile - üks minu viimase aja avastusi, kust saada inspiratsiooni

Titadele

2011-03-28T21:10:00.000+03:00

Ei, see pole nukule kootud liiga suur sokk. See on titade kookon hoopis. Nende titade, kes alles sündinud on ja keda kohe-kohe pildistama hakatakse.

Muster:Laurel Love Cocoon

Lõng: Gedifra Highland Alpaca - 100g=41m - 50%vill, 50%alpaka - 3 tokki
Üks mõnusa lõnga leide jälle minu jaoks - nii pehme ja soe lõng.

Ei, see pole kõrvits ega isegi mingi looma saba pole. See on titade mütsike hoopis. Ikka nende, keda pildistama hakatakse. :)
Lõng: Gedifra Riana Big - 50g=30m - 50% vill, 45% polüakrüül, 5% viskoos- alla 1 toki

Müts ise kujunes töö käigus ilma mustrita.

Ei, see pole Lotte uus soe pesu. Need on hoopis titade mähkmepüksid. No ikka nende, keda kohe pildistama hakatakse.

Muster:Frantic Mama Knitted Soaker

Lõng: Schachenmayr Cotton Eco - 100% ökoloogiline puuvill - 50g=130m - 1,2 tokki

Ja see on kahe "sabaga" mütsike. Jah, titadele, pildistamiseks.
:)

Kevadine

2011-03-23T18:28:00.000+02:00

Kevad tuleb, kevad tuleb! Haldjaperes tuleb ka kevad.

Joonistasin mõned uued kevadisemad loomad ja linnud. Saate need omale särgiesisele lasta tikkida ja rõõmsamalt tööle minna. :)

Tudub

2011-03-17T22:44:00.000+02:00

Kui joonistad lund, palun lumme

sa joonista päikese laik.

Kui öösel näed und, oma unne

sa minugi jaoks näe üks paik...

/R.Sibul, V.Kangur/

Ei tea, kas see haigus üle ka läheb... No see, laste pildistamise oma. :) Võib-olla siis, kui nad on nii suured, et keelduvad pildile jäämast. Sinnamaani aga olen mina siin kunn ja pildistan, kui tahan. :)

Meil käis Nele külas ja tema tegi kohe palju-palju rohkem ilusaid pilte.

Minu müts

2011-03-13T17:47:00.000+02:00

Näete jah, mis kõik minu mütsi sisse mahub.... :)

Abielluda või mitte?

2011-03-13T17:30:00.000+02:00

Lotte arutleb pulmade teemal: "Mina küll abielluda ei julge."
"Miks siis?"
"Ma ei taha küll kellegi teise tatti oma suhu. Kuigi tantsida küll tahaks..."

Lotte: "Aga kuidas sa teadsid, kus issi elab?"
"Mismõttes?"
"No siis, kui sa temaga abielluda tahtsid. Kust sa teadsid, kuhu talle külla minna?"

Lotte: "Mina abiellun oma vennaga."
"Oma vennaga ei abielluta ju, ikka mingi teine poiss tuleb otsida."
"Eiii, mina tahan vennaga abielluda. Laura abiellub juba Richardiga ju."
(Laura ja Richard on Lotte lasteaiakaaslased)

Kui on fotokas ja tita

2011-03-04T14:09:00.000+02:00

See on nüüd see rubriik, et andke ühele titaga emale fotokas kätte ja näe, mis juhtub ...
Nagu midagi muud teha poleks... :)

Õde ja vend

2011-03-02T20:01:00.000+02:00

Kui oleksin tundnud sind varem,
siis oleksin kinkinud sulle
oma kollase lumelabida,
oma punase liivalabida
ja sinise ämbri,
kus taevatähed peal....
/E. Niit/

Suur õde ja väike vend.

Niimoodi jääb Lotte nüüd õhtuti magama. Õigemini - enne magamajäämist tellitakse venna natukeseks oma voodisse ja "aetakse juttu".

Talvevarustus

2011-03-01T21:50:00.000+02:00

Ma ikka valmistusin väikse tegelase tulekuks ka ja kudusin talle talvevarustuse ja puha. Seekord lausa läks nii hästi, et põhimõtteliselt oli komplekt talle isegi paras. No kampsun on küll natuke nagu hullu särk-pikkade varrukatega, aga samas saab need keerata nüüd kahekorra, et oleks kinnaste eest. Kududes oli küll tunne, et koon jällegi nukuriideid.

Kampsun: DROPS Hooded cardigan

Püksid: Leapfrog by Annika Barranti

Lõng: Gedifra Airmix - 62% merino, 30% puuvill, 8% nailon

Müts ja sokid on omalooming alpaka lõngast.

Kampsuni mustrit kohendasin niipalju, et ei kudunud eraldi tükikesi, mis siis kokku tuli õmmelda, vaid kudusin ikka kohe kõik ühes tükis.

Daniel

2011-02-24T20:01:00.000+02:00

Saage tuttavaks - Daniel.
Väike vend.
Meie isiklik väike unimüts.

Uus poiss

2011-02-19T21:00:00.000+02:00

Vahel juhtub nii, et elu justkui valib ühe päeva välja ja ütleb: "Sulle annan ma kõik! Sinust saagu niisugune roosipunane päev, mis terendab mälus ka siis veel, kui kõik teised on ammu ununenud!" Täna ongi just selline päev. Muidugi mitte kõigi inimeste jaoks...

/A. Lindgren " Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses"/

Lottel on nüüd väike vend ja blogil uus modell....

Nukumängud jätkuvad

2011-02-09T22:06:00.000+02:00

Ma siin jätkan nukkudega mängimist...

Mul on hunnik lõngasid, aga kõiki üks või kaks tokki. Küll ma olen mõelnud, et kuidas neid hävitada - kõik nii erinevad kah, et pole ühtegi tarka mõtet tulnud. No ja kui Lotte haledalt rääkis, et tema nukul on ikkagi külm jne., siis ühed väiksed, kiiresti valmivad nukuriided sobisid hävitustööks väga hästi. Ja mul on neid üksikuid lõngatokke veel....

Näete jah, kuidas noor, sõrmustes Ema oma Last riietab....:) Kui ma teda niimoodi, pea alaspidi riietanud oleks.... :)

Kuidas pildistada kõhtu

2011-02-03T13:59:00.000+02:00

Väike paksude inimeste enesepildistamise koolitusnurk.
Kui sul on fotokas ja kõht, aga pole fotograafi, siis pildista kõhtu ise nii...
(see on vaade, kui paks inimene vaatab alla)

Kui sul on fotokas, kõht ja mees, kes aga ikkagi pole fotograaf. Siis säti nupud paika, anna asukoht kätte ja pildista nii...
Ja pärast kasuta Photoshop-i ;)

Järeldus - paksul inimesel ON võimalik endast pilti saada.

Nukuriiul

2011-01-27T15:06:00.000+02:00

See oli Lotte raamatu- ja mänguasjariiul algul....

Ja see on Lotte riiul nüüd.....

Ehk siis lisaks raamatutele ja muudele pudinatele mahutab Lotte riiul veel nukkude kodu.

Igal väiksel tüdrukul peab ju ometi olema nukumaja, onju. Minul oli omal ajal selleks enda pusserdatud elamu elutoa diivani taga - vanadest kingakarpidest toad, tikutopsidest mööbel sees ja patareitoitel elektripirn laes. Aga no need tänapäeva lapsed.... neile tuleb ju ikka kõik ise ette-taha ära teha. :)))))

Juba suvel valmis plaan ehitada Lottele nukumaja, isegi ehitusprojekt sai tehtud ja puha. Aga nagu ikka - plaanid jäidki plaanideks...

Sai hoopis selline riiulimaja - papist vaheseinte ja kootud kaltsuvaipadega.

Mitte et Lotte hirmsasti minult nukumaja nõudnud oleks ja peab ütlema, et praegu on huvi maja vastu isegi leigemapoolne, aga vähemalt on minul süda rahul... :)

Kui õues on ilus

2011-01-23T19:19:00.000+02:00

"Oma parimad uned näed ilmsi. Seda tasub õppida..."

/Arvo Valton/

Kiisud

2011-01-22T23:42:00.000+02:00

Saage tuttavaks - Berti ja Liisa.

Kui Lotte sündis, siis kingiti talle katsikuks üks selline kiisu. Täitsa tavaline, karvane loomake, neid on meil teisigi. Aga MIDAGI selles kiisus järelikult on, kuna ükski minu tehtud mänguasi või nunnu kaltsunukk pole suutnud seda, mida see kiisu on suutnud. Sellest kiisust on saanud meie pere liige.

See kiisu käib igal pool kaasas - söögilauas, multikaid vaatamas, wc-s jne. jne ja loomulikult öösel kaisus.

Siis kui Lottel oli aeg lasteaeda minna, siis sealt soovitati, et lasteaiaga paremaks kohanemiseks võiks olla lapsel mingi kaisukas. Kiisu sobis selliseks tegelaseks ideaalselt! Miskipärast ei lubatud lasteaias seda kaisukat igal õhtu koju tassida, vaid see pidi ööbima lasteaias. See oli aga Lotte jaoks täiesti välistatud võimalus.

Läksime ja ostsime Lottele veel ühe kiisu. Teisiku. :) Sellest kiisust sai lasteaiakiisu. Aga pole see kiisu tühjagi samasugune, kui esialgne - lasteaias käimiseks kõlbab, aga muul ajal on lahutamatu kaaslane siiski see üks ja ainus.

Ühel õhtul enne magamajäämist kostis Lotte toast lohutamatut nuttu. Ta oli seal oma elu üle järele mõelnud ja avastanud ühe suure mure: "Kui ma suureks saan, siis ma ei saagi oma kiisuga enam mängida, sest siis ma tegelen juba teiste asjadega ju! Suured ju ei mängi enam mänguasjadega. Suurena ei saa ju...!!!!"

No jah, mul oli ka lapsena üks ja ainus kaisukas - Sipsik. Aga ma ei mängi temaga ju enam, mul on teised huvid. No mis siis, et see Sipsik mul päris ammu juba ära ka kadus, aga ikkagi. Olgem ausad, isegi kui ta alles oleks, ma ei mängiks temaga enam....

Kas te oskate ennast õue võluda?

2011-01-13T14:22:00.000+02:00

"Issssiiii, lähme õue!!! Kõik lapsed on õues!!!!!"
"Tead, ma olen täna nii väsinud, äkki täna ei lähe...."
"Lähme ikka, lähme siis häääästi natukeseks."
"Äkki siis lähme nii natukeseks, et tegelikult ei lähegi...."
"Eiiiii, nii ei saa ju minna, see on ju võlumine!"

Et mõmmil soe oleks

2011-01-05T18:40:00.002+02:00

Muster: Bulky Baby Blankets by Whitney Van Nes
Lõng: Garnstudio DROPS Eskimo -100% vill - 50g=50m, 7 tokki
Schachenmayr nomotta Oracolo - 50%vill, 28% polüamiid, 22% polüakrüül - 50g=140m,
2 tokki
Vardad: nr. 9 ringvardad

Ma olen alati imetlenud neid inimesi, kes viitsivad tekke kududa-heegeldada, eriti motiividest ja eriti erivärvilisi ja eriti suuri. See on ju nii suur töö ja suur ajakulu. Nii ma olen koguaeg arvanud.... Ja selle taha jäi mul kunagi ka Lottele teki kudumine. Aga no siis oli suvi ka ja....

Nüüd ma võtsin ennast aga kokku ja kudusin ühe teki. Külm talv ikkagi ju. Õigemini tekikese, 70x80cm kohta on tekk muidugi palju öeldud. Tekike siis.

Ma ütlen, et see on maailma lihtsaim, rutemini valmiv ja kõige soojem tekk üldse. Ma armusin sellesse Eskimo lõnga - nii paks, nii soe ja samas nii pehme.
Nii pehme, et mõmmil on selles tekis täitsa soe olla. :)

Kus linnud on?

2011-01-05T11:13:00.000+02:00

Ma pole küll suurem asi linnuteadlane, aga ma nagu koolist mäletan, et osad linnud ei lenda talvel lõunamaale. Ja et lindudele võiks talvel süüa panna. No ma ei tea....

Näete jah, meil on lausa uhke linnumaja, head paremat sööki täis. Juba kuu aega vähemalt on see seda sööki täis.....Selline öko-linnnumaja, et sööki juurde ei peagi ostma, aga lauake on koguaeg kaetud. Lihtsalt seepärast, et seal pole käinud mitte ühtegi lindu. MITTE ÜHTEGI! Mitte et ma kõik terad üle oleks lugenud, aga ikkagi, ma oleks ju aru saanud..... Ma ütlen, et isegi ühtegi lindu pole sealt mööda mitte lennanud..... Äkki nad siis ikkagi on kõik lõunamaal. Isegi varesed.

Või siis nad lihtsalt ei tea, et meil on söökla avatud. Äkki peaks söökla kuidagi paremini ära märgistama. Joonistama katusele maandumist tähistava sümboli vms. Sest kui loogiliselt mõelda, siis kui ma lind oleks, siis ma lendaks sellest majast südame rahuga üle. Mingi suvaline lumekuhi ju. Linnud ju terasid lõhna järgi ei otsi. Või otsivad? Aga kas kuu aega külmas seisnud seemned ja pähklid lõhnavad? Ja see peab vist ikka kah pime juhus olema, et mõni lind sealt sööklast läbi lendaks ja siis avastaks - oi söök!

Või siis äkki peaks tegema teradest raja metsani. Äkki siis...

Või siis äkki peaks selle söökla kuidagi atraktiivsemaks tegema. Joonistama külje peale mõne linnu või midagi. Äkki siis....

Või äkki neil lindudel polegi kõht tühi. Söövad lund.....

Tooli uus tulemine

2010-12-30T23:49:00.001+02:00

Oi, kuidas ma tahaks nüüd rääkida ja näidata, kuidas ma ühe iidvana ja väga koleda tooli tegin ilu-ilusaks. No aga ei teinud.... Selles suhtes, et see sinise kattega tool pole mitte meie uus tool, vaid see peaks olema see vana ja kole tool. Nö. enne-pilt. :) Aga kahjuks see ei paista eriti välja, sest ta oli juba enne täitsa ilus, ainult natuke väsinud.

Aga jah, tahtsin teha Lottele kirjutuslaua tooli. Tooli enda leidsin Mööbeldajast.
Palju tööd polnud - natuke valget värvi ja uut katteriiet ja valmis!

Ainus tõrge tekkis katteriide valikuga. Tegin selle vea, et läksin koos Lottega kangapoodi. Kui ise olin välja mõtelnud, et tuleb linane ja hele kangas, siis Lottele jällegi jäi poes silma erk-erk oranžikas-punane riie. Kui ma oleks lapse loomingulist vabadust austav ema, siis ma oleks ära ostnud selle, mida ta seal poes nõudma hakkas. Ikkagi tema tulevane tool ju. Aga noh, ma pole selline ema ja ostsin ikkagi selle, mis mulle meeldis. :) No ja kass paistab kah paremini välja....

Samas ma tahtsin, et laps ka ikka tooli peal nõus oleks istuma. Päris kassi-tooli ma ei plaaninud teha. Kuigi, mul vanaemal oli küll koeral oma kiiktool. :)

Seega - tuli kasutada kavalust, et näidata lapsele - ma olen ikkagi tema maitse poolt ka natuke. Tooli kate sai omale punase lille.

Ja näe, täitsa vabalt istub laps oma uue tooli peal ja joonistab ja joonistab ja joonistab....

Ja kui Lottet pole kodus, siis üks teine muudkui magab ja magab ja magab seal.....

Kelleks saada...

2010-12-23T22:15:00.000+02:00

Psühholoog?
Ühel õhtul Lotte ei taha magama minna ja jonn ning riid on kerged tulema.
Järgmine õhtu Lotte arutleb omaette:" Kui ma jälle magama ei taha minna ja nutma hakkan. Siis ei pea minuga riidlema hakkama. Siis peab hoopis küsima, et kas sa Jussi multikat tahad vaadata hoopis."

Loomakaitsja?
Lotte on hakanud liha sööma. Ühel korral ta küsib: "Mis liha see selline on?"
"Siga"
Lottel lähevad silmad suureks:"Siga ei tohi ju süüa!!!!"
"Mis sa siis arvad, kust liha tuleb?"
"Poest."
"Aga kuidas ta poodi saab?"
"Tädid ja onud teevad. Panevad sinna sisse igasuguseid asju ja...."
Et lapsel lihaisu ära ei läheks kohe seepärast, et see juhtumisi armas notsu on, olen temaga nõus.
Jah, tädid-onud teevad liha....

Luuletaja?
Lasteaias hakkab lähenema jõulupidu. Ma üritan iga päev Lottega juttu teha, et võiks jõuluvana jaoks mõne luuletuse õppida. Lotte keeldub. Väidetavalt tahab ainult "Põdramaja" laulda.
No hea küll, kui ei taha siis ei taha...
Jõulupidu. Lotte läheb jõuluvana ette.
Jõuluvana:" Nooooh, kas sa meile midagi teha ka tahad?"
Lotte: "Jah, ma tahan laulda."
Täiesti ilma meloodiata luuletab Lotte kohapeal umbes nii: "Jõuluvana tuli, jagas kingitusi ja lapsed juba ootasidki...."
Riimi ei läinud, aga mida ka mina luuletamisest tean. Äkki oli hoopis vabavärss, sest õige luuletuse lugemise rütm oli küll sees....

Lambikardinad

2010-11-29T10:33:00.000+02:00

Mõnda aega tagasi me kolisime ja mõnda aega oli meil laes selline väga stiilne retrolamp. Teate ju küll - ajutiselt. :) Stiilne küll, aga magamistoa kohta ikka maru erk. Kuna eelarve niipea uusi poppe valgusteid ette ei näinud, siis ostsime 36 krooni eest järgmise ajutise lahenduse.

Teate ju küll - igas kodus on vist vähemalt korraks taoline lamp olnud.

Meil tegelikult pole olnud kunagi ja seepärast me esimese korra kohta nii orki lendasimegi oma ostuga. Vaatasime poes - ilus värviline. Jõudsime koju - ikka oli ilus värviline. Aga kui ükskord hämaraks läks ja me tule põlema panime - oioioi, oleks sattunud nagu mingisse "punaste laternate rajooni". Terve tuba oli nii õudsat valgust täis, et võtsime lambi juba samal õhtul maha. Ja jälle oli meil see stiilne retrovalgusti. :)

Kuna 36 krooni on ka ikkagi raha, siis sai see lamp "paljaks kooritud" ja õmblesin raamile peale uue katte - linase. Uue lambi kardina - nagu Lotte ütles.

Ja ma ütlen - valge lambi valgus on ikka midagi muud kui lilla. :) Ei tea, mis meeltesegaduses ma poes olin.

Aga kui juba siis juba - ka teine lamp sai omale uue kardina. Selline lambivarju süsteem oli meil eelmises kodus juba ära katsetatud ja töötas väga hästi.

Selline kõige odavam lamp tuleb katta kangaga ja valgust peegeldub tuppa rohkem.

Lakke sai kinnitatud 4 konksu ja kangas sinna külge.
Kui aus olla, siis see konksude õige asukoha väljamõõtmine on suhteliselt raketiteadus - kõik 4 konksu peavad olema suhteliselt võrdse kaugusega seinast, lambist ja üksteisest. Konksu paigaldusvigade tasandamiseks tõmbasin seekord lambi äärde krookniidi sisse. Eelmise lambi puhul sai kahte vastasäärde sisse õmmeldud puitliist, mis tegi minu arust selle lambikardina õige paigutuse tegelikult natuke kergemaks.

Isadest ja isadele

2010-11-14T21:40:00.000+02:00

Tõesed faktid:
1. meie issi töötab arvuti taga, aga üldse mitte rahandussektoris
2. meie issi remondib meie autot tihti ise, aga see pole tema töö
3. ma olen Lottele öelnud, et tööl käiakse seepärast, et raha saaks

Lotte tõlgendus faktidest:
Lasteaias on teemaks - kellena issi töötab. Ma siis küsin Lottelt, et kellena meie issi siis tema arust töötab.
Lotte:" Issi remondib meil autot ja peseb autot. Ja kui puhtaks ei lähe, siis peseb voolikuga."
Mina:" No jah, aga mis tööd ta päriselt teeb, kui ta hommikul tööle läheb?"
Lotte:" Siis ta istub arvuti taga ja vaatab arvutist, kas raha saab."

Isadepäevaks joonistas Lotte pildi. Suure saladuskatte all vaikselt oma toas joonistas.
Sellest pidi saama üllatus.....

Kui pilt sai valmis, siis hüüdis kõva häälega: "Emme, emme, kuhu ma selle issi üllatuse peidan!!!!"

Sall?!

2010-11-07T23:05:00.005+02:00

Muster: Tuesday Night Cowl by Susan Lawrence
Lõng: Schachenmayr nomotta- Alpaka-100% alpaka (50g=100m)
Lõnga kulus 1,5 tokki
Vardad: nr.4 ringvardad

Oi ma olen rahul!!!! Ma olen rahul, et ma leidsin ühe mõnusa salli mustri. Või tegelikult - sall ta päris pole, aga kaelale sooja annab!

Igal aastal on mul probleem-mida talvel lapsele kaela panna. No alguse sai see juba siis, kui ta sündis. Tekkis küsimus, et kui ma panen endale talvel salli kaela, miks ma siis talle ei pane. No mis siis, et ta oli ennast nii ilusasti volti söönud, et kael ei paistnud lõualoti alt väljagi. Aga ikkagi oli imelik.

Sellest ajast saati ma iga talve hakul mõtlen - mis siis seekord. Mulle muidu väga meeldivad sallid, aga no üks neljane seda küll minu arust omale korralikult kaela ei oska panna. Aga ühtegi mõnusat, sooja ja lõuani sallkraed pole mina veel leidnud. Meile on sattunund ainult need natuke kõrgema krae mulje jätvad sallkraed. No et siis pigem krae, mitte sall.

Aga saage tuttavad - see on pigem sall, mitte krae!!! Ja vot sellise salli kaela panekuga saab meie neljane küll hakkama.

Universaalne - kasutatav ka peapaelana või kõrvasoojendajana.

Või siis abivahendina pimesikumängus.

Selle aasta esimene...

2010-11-07T22:26:00.000+02:00

No nii statistika mõttes - Lotte selle aasta esimene lumememm on tehtud. Või kuidas võtta - selle aasta teise poole oma pigem võib-olla.

Nagu vasikas kevadel esimest korda aasal, oli ka Lotte õue minnes elevust ja energiat täis. Valmima pidi suuuuuuur lumememm!!! Minu abi lükati tagasi, sest ta pidi memme tegema ISE. Esialgne plaan nägi Lottel välja lausa nii suurejooneline, et veel suurem memm tuleb teha ka teiste laste maja juurde.

Plaanid aga jäidki plaanideks..... :)

Poole memmeteo peal hakkas Lotte rääkima, et äkki ma ikka teen teise palli ise ja ei tea, äkki ta ikka seda teist lumememme teeb mõni teine kord...Ja üleüldse- see lumememm nagunii sulab kohe ära. Selles viimases oli tal muidugi õigus, sest lumi sulas umbes sama kiirelt, kui me jõudsime seda palliks veeretada. No kokkuvõttes olime me kahekesi ikka natuke kiiremad kui päike ja memm sai valmis!

Aususe huvides ei saa märkimata jätta, et tuppa jõudes oli meie memm kahjuks magama heitnud, aga ikkagi..... :)

Minu väike päike

2010-10-22T08:56:00.001+03:00

*Jalutame Botaanikaaias. Lotte märkab teletorni. "Oi, näe, kui suuuuuuur kraana!"

*Siis kui Lottega hommikuti lasteaeda sõidame, peavad plaadilt tulema Entel-Tenteli laulud. Siis ta saab kõva häälega kaasa laulda. Ühel hommikul unustasime selle kõik ära ja mängib raadio. Poole tee peal Lotte avastab, et ta unustas ju tellida Entel-Tentelit. Mina hakkan kohe raadiot näppima, et ennetada draamat.
Lotte aga ütleb rahulikult: "Ära pane raadiot ära, kui ma unustasin, siis unustasin."

*"Kui Unemati tuleb öösel minu silma sisse, kas siis lapsed lähevad hommikul Unemati sisse, et ta magada saaks?"

* "Vaata, korsten tossab. Kas sealt korstnast veel midagi peale tossu tuleb? Mingeid multikaid või suurte inimeste saateid?"

Veel kampsuneid

2010-10-04T11:47:00.000+03:00

Muster: Krentu sulest
Lõng: Novita Samos - 50% puuvill, 50% akrüül (50g=90m)
Lõngakulu ca 8 tokki
Vardad: Nr 4 ringvardad

Üks viimase aja suurimaid nikerdamisi on lõpule jõudnud! Järjekorde kampsun Lottele. :)

Ma tegin Krentu poisilikust variandist ikka roosa - tüdrukute oma.

No roosa triip oli kohustuslik, teised värvid olid lihtsalt ainsad, mis poes saadaolevatest enam-vähem juurde sobisid. Ma hakkasin kampsunit ikka päriselt juhendi järgi tegema, aga tegin ja tegin ja aina koledam mulle see värvikombinatsioon tundus. Kuidagi väga räigelt kirju jäi. Lõpuks lahendasin värvijama niimoodi, et kudusin lihtsalt pahempidise kampsuni - värvitriipude üleminek jäi kuidagi sujuvam.

Luku ja taskutega kapsik on ikka väga lahe, aga ilma läheks ikka paaaaalju rutemini. :)

Muutsin nii palju, et luku kinnitamiseks ei kasutanud riiet, vaid kudusin kaks samasugust liistu, panin luku sinna vahele ja õmblesin kokku. Ma arvan, et taskud tegin ka natu teistmoodi, kui juhendis ette nähtud. Kudusin ringselt nagu väiksed "kotikesed" ja kinnitasin seespoolt kampsuni külge. Nii sai tasku nagu topelt.

Kaks on parem kui üks ! ?

2010-10-01T08:52:00.000+03:00

Aga kuidas tita kõhus süüa saab?
Aga kes titale kõhus teki peale paneb?
Aga kui tita kõhus jonnib, kas sul on siis valus?
Aga kui talv tuleb, kas tital siis kõhus külm ei hakka?
Aga kuidas tita kõhus hambaid pesta saab?
Aga kui tal hambaid pole, kuidas ta siis üldse rääkida saab?

Järeldus - Kui on kaks, siis on küsimusi ju ka kaks korda rohkem. :)

Koolijüts

2010-09-27T09:30:00.004+03:00

Iga septembri algusega on mul tunne, et tahaks midagi õppida, kospekteerida, koolis käia. Kuna ma olen ikka päris mitu-mitu-mitu aastat koolides käinud, siis ma ka tean, et sellises suuremahulisemad kooliskäimised on ainult alguses huvitavad. Pärast juba tahaks, et see jama juba ükskord lõpeks. :)

Seepärast olen ma viimasel ajal orienteeritud pigem koolitustele. :) Piisavalt lühikesed, valin täpselt seda, mida ise tahan ja keegi ei pane selle eest ühtegi hinnet.

Et siis seekordne koolitus - Loovala õpituba - Eveli Varik - Kompositsioon fotograafias.

Ma olen ju tegelikult kompsoitsiooni kunagi mingil määral õppinud. No ma Laste Kunstikooli ei arvesta, aga ülikoolis küll oli üks selline loeng. Ja ma mäletan, et tookord ma ei saanud tükk aega aru, mida ma teen ja miks ma seda teen ja mis must üldse tahetakse. Joonistasime pakkide viisi paberile jooni ja siis õppejõud ütles, mis sobib, mis mitte. Ja mis alusel ta seda ütles, jäi mulle selgusetuks....Ja siis sai selle eest veel koguni mingi hinde...

Aga nüüd - jaaa, jooned olid samad, mõte oli sama, aga nüüd ma sain vähemalt midagi aru. Vist... :) Igal juhul oli äärmiselt äge seal loengul käia, teha kodutöid, pildistada ja tekitada joonte ning objektide rütme. Ma ütleks, et mu maailmapilt avardus tugevasti pildistamise koha pealt.

Aga kodutööd :

1. Tühi ruum - üks objekt-objektide rütm. No ikka nii, et paber oleks "pingestatud". :)

Ma valisin sibula. Kui te arvate, et mis see siis on - paned aga sibula paberile ja pildistad, siis see pole tegelikult üldse nii lihte. Aga kuhu sa selle sibula seal paberi peal paned, mis nurga all jne? Ma parem ei ütle, mitukümmend pilti ma ühest sibularõngast tegin. :)

Ja mul pole endiselt makroobjektiivi- seega ma parem ei ütle ka seda, mitu võtet ma selle tagurpidi obje võttega sellest sibulast tegin. :)

2.Arhitektuur- rütmid ja mustrid
Eesmärk oli pildistada Rotermanni kvartali maju. Ma üllatusin, kui raske on maju tegelikult pildistada. No jah, nad ei jookse küll eest ära, aga kui sa ikka oled harjunud vaatama maja jooniste pealt otsevaates. Siis on päris imelik vaaadelda maja alt üles ja veel üritada ta mingitmoodi sirgelt pildile saada.
Aga majad on seal Rotermannis väga fotogeenilised.

Näe, üks ja see sama maja on varjus selline..

Ja valguses selline.....

No pane maja sirgelt pildile, ei saa, Joonestada on maja ikka lihtsam. :)

Rõdud on jah sellised...

3. Portree või siis akt või siis ikkagi portree. No me jäime portree juurde... Ja pildistasime üksteist.

Niimoodi jah, igaüks istus korda mööda toolil ja teised pildistasid. Ma ütleks, et modelli töö on ikka väääga raske. Katsu sa loomulik olla, kui viis objektiivi sul näos kinni on. :) Pildistada on ikka palju toredam, kui ise pildistatav olla.

Teised inimesed on ikka palju ilusamad ja loomulikumad jne..... :)

Milline on korralik 4-aastane?

2010-09-11T22:56:00.000+03:00

Üks korralik 4-aastane võiks osata:

- laulda järele tuntud popplugusid - nagu näiteks "Mul on bemmil uued kummid....." , "......Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel - tuule suund on nord.....", " We will rock you..." (koos vastava rütmiga)

-tunda auto marke paremini kui tema ema

-rääkida võõraste inimestega asjadest nii nagu asjad tegelikult on - kui müüatädil on ülehuulel kerge karvakasv, siis tulebki kohe kõvasti öelda, et tädil on vuntsid. Pole mõtet keerutada. Ja kui suurtel inimestel on seejuures piinlik, siis on see suurte inimeste probleem.

-olla viisakas - kui keegi võõras tädi küsib, et kui vana sa oled, siis on ju viisakas küsida vastu: "Aga kui vana sina oled?" "Mis su nimi on?" "Kuhu sa lähed?"

-joonistada abstraktset kunsti - see ei tähenda, kui kõik pildid näevad ühesugused sodi-pudid välja. Tähtis on osata anda pildile iga kord erinev pealkiri ja rääkida, mida pildil on kujutatud.

Lotte vastab kõigile antud tingimustele ja on nüüd vastu võetud 4-aastaste seltskonda!

Kuidas ma putukapildistajaks hakkasin

2010-08-24T23:05:00.000+03:00

Ma olen koguaeg arvanud, et putukapildistaja olla on väga keeruline. Et peab võsas õigel ajal ja õiges kohas luurama. Et peab omama ulmeägedat tehnikat. Et peab olema kiire ja tabama õiget hetke. Et peab .....

Mina, kui kuulus putukapildistaja :), lonkisin lihtsalt ringi. Ja juhuslikult nägin aknaraamil Kiili. Oi kui ilus ja suur ta oli ja vaimusilmas ma nägin, kui ilusa pildi ma temast saan. Ainult, et mul polnud kaasas fotokat. :) Ma ei läinud ju pildistama, ma läksin lonkima. :)

Aga see mind ei takistanud - ühel korralikul putukal peab ju ometi olema natuke kannatust. Selle aja jooksul, kui mina kõndisin tuppa fotoka järele, ajasin asju Lottega ja tagasi kõndisin - selle aja jooksul polnud see Kiil vist isegi hinganud. Liigutamisest rääkimata. Ja lasi mul teha igast asendist mitu pilti, enne kui tal kõrini sai. Ainus asi, mis sellele Kiilile ette saab heita, on see, et ta oli liiga suur. Ta ei mahtunud aknaraamile niimoodi ära, nagu ma oleks tahtnud. Või siis oli aknaraam liiga väike?

Ja nagu näiteks see karvane ma-ei-teagi-kes. Ütleme, Karvane Ussike. Rahulikult uimerdas seal oksakesel. No hea küll, ta liikus, aga tõesti, väga uimerdades. Seekord, nagu juhuslikult, oli mul fotokas käes. Ma jõudsin teda pildistada, jõudsin vahetada objektiivi, jõudsin aru saada, et mul on fotokal koguaeg olnud peal tema pildistamiseks valed prameetrid ja jõudsin teda lõpuks ka paar korda nö. õigesti pildistada. Ja alles siis läks ta lehe taha peitu.

No ja Liblikas - pildista kuidas tahad - tiivad kokku-tiivad lahti-siit poolt-sealt poolt. Ilusti istub ja poseerib. Ainus viga, mis see Liblikas tegi-ta ei võtnud sõpra kaasa. Mulle oleks meeldinud pilt kahe liblikaga rohkem. :)

Ma nüüd mõtlen, kas ma hakkan äkki hoopis kuulsaks putukapildistajaks.....
Blogi nimi seda ju nagu eeldaks....
Või oli see hoopis pime juhus ja ma peaksin ikkagi võsas roomama hakkama.....
Äkki ma siis ikkagi ei hakka putukapildistajaks, kuulsaks....
Pealegi, putukad on natuke õudsad ka....

Rääkida-rääkida-rääkida

2010-08-14T21:33:00.000+03:00

*Lotte räägib palju. Lotte räägib väga palju. Sõidame parasjagu autoga ja Lotte muudkui vatrab ja vatrab. Lisaks tahab, et talle vastatakse. Lõpuks ma enam ei viitsi ja ütlen: "Lotte, kuule, teeme nii, et oleme nüüd natuke tasa. Mul on suu juba väga väsinud."
Saabub vaikus.
Mingi hetk hakkame mehega omavahel rääkima.
Lotte tagaistmelt:" Emme, kui sul on suu väsinud, siis olgu väsinud!"

*Lotte seletab mulle, mis asjad need 3d-prillid on: "Näe, sellest punasest aknast vaatavad tüdrukud arvutit ja sellest sinisest poisid. Saad aru, jah?"

*"Lotte, mida sa sünnipäevaks tahaks?"
"Ma tahaks ühte suuuuurt ja ilusat kleiti"
"Kuhu sa sellega siis läheks?"
" Ma abielluks selle poisiga, kes mind mänguväljakul taga ajas"
"Ahsoo, aga kas sa selle poisi nime tead muidu või seda, kus ta elab?"
"Aaaaa, mul läks meelest küsida....."

*Sõidame autoga ja Lotte kommenteerib, mida aknast näeb.
" Näe, heinapallid."
Sõidame edasi, teeääres on hunnik suuri plastikust drenaažitorusid.
"Näe, heinapallide tegemise torud."

Nukumajandus

2010-08-05T21:50:00.000+03:00

Kui ma laps olin, siis mul olid pupid ehk siis väiksed mininukud. Nendele sai siis teha ise pappkastidest nukumajasid ja tikutopsidest mööblit ja ema kangajääkidest riideid. Kui ma natuke suurem laps olin, osteti mulle valuuta poest Barbi ja Sindy. Mäletate jah, olid sellised poed, kust sai valuuta eest osta poppi kaupa. :))

Ja oi need Barbid olid popid - nii ilusad ja sihvakad ja ilusate riietega. Ma mäletan, kuidas see tundus uskumatu, et mõnel nukul on võimalik põlvest jalga painutada ja ma tükk aega ei julgenud isegi seda proovida.

Ja no riided... riided olid ju kõik nii ilusad. Aga noh, riideid oli ju ikkagi vähe ka. Ja siis tuli teha ise.....

Need on minu isiklikud nukud. Ei, ma enam ei mängi nendega, need on nüüd Lotte omad. Ja ei, need pole nende uued riided. Need uhked ballikleidid on mul õmmeldud umbes põhikoolis. Käsitsi.....Hea, et õmblused pildi peale ei jäänud.... no ütleme nii, et ma olen ikka natuke põhikoolist saati õmblemises arenenud. :)

Mul on neid riideid terve hunnik alles, aluspüksid ja puha. :)

AGA, nüüd ma siis mõtlesin, et oi kui tore oleks teha nendele nukkudele mõned riided. No et Lottel oleks ikka riiete valik suurem. Mitte et ta hullem nukkudega mängija oleks, aga noh, siis oleks nagu põhjust rohkem mängida.

Plaanid olid mul suured - ma kujutasin ette, kuidas ma tohutu valiku riideid meisterdan. Ehhh, tegelikkus on 3 kleidikest. :) Ma ei mäletanud et nii väikese kleidi õmblemine niiii tülikas ja vaevarikas on. Või on mu sõrmed lihtsalt vahepeal palju suuremaks ja jämedamaks läinud. Nii et kleit ei püsinud kuidagi sõrmede vahel.

Siis proovisin kleite kududa. Vot SIIT leidsin mustrid. Ja ma ütlen, et ühe nukukleidi kudumine on ikka paaaalju lihtsam töö kui õmblemine. Kududa oli lausa lust, ma ütleks.

Ah, et miks ma siis hunnikut riideid ei kudunud? Siis, kui ma Lottele uhkusega teatasin, et tegin nukkudele uusi riideid, küsis tema endale nii omaselt : "Miks?" Ja kui ta üritas neid kleite nukkudele selga panna ja nukkude käed ikka kuidagi ei paindunud ja nukkude sõrmed jäid koguaeg valesse kohta kinni ja mina lõpuks neid nukke kogueg riietama pidin. Siis mul sai riietetegemise ind otsa. :)

Võib-olla mõne aja pärast jälle.... Siis kui mina enam ise nukkude mängima ei pea....

Puhkus otsas

2010-07-28T00:25:00.000+03:00

Meie jaoks sai suvepuhkus nüüd otsa. Mitte et siit nüüd tohutut käsitööd või midagi tulema hakkaks. Seda mitte. Suvepuhkus möödus niimoodi "mängides ja lauldes", et ma ei jõudnud peaaegu et ühtegi raamatutki lugeda. Käsitööst rääkimata.

Et mida me siis tegime - ma ei tea. Nautisime vist. Ilusat suve muidugi.

Kadakane kamspik

2010-06-19T23:22:00.000+03:00

Muster: Bambino Stricken- Winter 2008
Lõng: Schachenmayr nomotta Laluca Cotton - 50% puuvill, 50% akrüül (50g=65m)
Lõngakulu 8 tokki
Vardad: Nr 3 ringvardad

Ma ikka natuke koon ka veel. No nii mõni rida õhtu jooksul. Ja lõpuks sai valmis üks Lotte suvine kampsik. Ühel tüdrukul peab ikka olema midagi muud peale dressika, mida jahedamal suveõhtul peale visata.

Ma ei julge üteldagi, millal ma seda juba kuduma hakkasin. Ma ei julge selle peale mõeldagi. No ega ma eriti ei mäleta ka enam. :) Ammu igal juhul, täitsa ammu.

Nüüd ma mõtlesin, et kuna suvehooajal mu kudumistempo on väga aeglane, siis uut kudumistööd enne sügist ette ei võta. Aga probleem on selles, et ma ei oska enam telekat vaadata, kui midagi näpus pole. Uni tuleb kohe peale. :)

Kampsun ise näeb tegelikult välja nii, nagu mustris antud, aga jätsin ära kõikvõimalikud küljeõmblused ja varrukad läksid kah raglaaniga. No nii, nagu ikka. :)

Ma olen koguaeg natuke kartnud nööbiga kampsuneid. See nööpide valik on kuidagi nii keeruline ja siis veel need nööbiaugud....

Selle kampsiku nööbid tegi mees ise kadakast. Ma kunagi ostsin mingilt laadalt mõned kadakast nööbid. Jube hästi lõhnasid, käin neid siiamaani kapis nuusutamas. Tõin need tookord uhkelt koju, mille peale mees ütles, et mis sa neist ostad, neid saab ju ise ka teha. Mees sõnast......

Ütleme nii, et ongi täitsa võimalik selliseid nööpe ise teha. Kas just tääääpselt ühte mõõtu ja kas just sada tükki (peale kolmandat läheb isu ära), aga on täitsa võimalik. Ja küll nad lõhnavad hästi!

Siis kui tahtsin lennutada lohet...

2010-06-18T22:46:00.000+03:00

Jaburad lasteraamatud

2010-06-13T22:49:00.004+03:00

Ükskord, kui ma jälle raamatupoodi külastasin, hakkas mulle näppu üks ilus raamat. Täitsa tüdrukute oma - täis ilusaid tuntuid Disney haldjaid ja võluvärki. Mina olin rahul, Lotte oli rahul...... sinnamaani kuni hakkasin seda talle unejutuks ette lugema. Kui ma oleks laps, siis mul oleks selle raamatu peale unejuttude isu igaveseks ära kadunud.

Uskuge või mitte, aga peale esimest peatükki ma läksin õigekeelsussõnaraamatu järele.

Põhimõtteliselt on raamatu idee ilus ja tore - kirjeldatakse Neverland-i (ehk siis Eikunagimaa) haldjate elu ja tegemisi. Millised nad on ja mis teevad-söövad jne. Ja et igal haldjal on mingi töö peale eriline taid. Taid!!!!! Mida see tähendab? Esialgu ma arvasin, et on trükiviga - täid?, taip?. Aga ei, TAID!!! Vot siis ma läksingi sõnaraamatu juurde ja selgus, et mul pole mingit õigust kobiseda, selline sõna on sõnaraamatus olemas ja tähendab oskust. Aga kas poleks siis võinud tõlkida, et igal haldjal on mingi töö peale eriline oskus?

Te ei kujuta ette, kui palju neid taide seal raamatus kirjeldatud on - viljakangutajataid, meieritaid, soenguseadjataid, ettekandmistaid, vannitäitmistaid, loomatundmistaid, sisekujundajataid, puukooretasandajataid.... bla-bla-bla

Mul läks keel sõlme kui ma seda Lottele ette lugesin. Selline tunne, et käis keerulisemate ja pikemate sõnade võistlus.

Ma saan aru, et on raske tõlkida sõnu, mis on juba kirjutaja poolt nii keeruliselt kokku kirjutatud, aga no kuulge, lasteraamat ikkagi....

"Bareljeef vanni külgedel kujutab vereva lehtertapu lehti..... "
"Kuninganna vedik on tehtud kauni piimalille kroonlehtedest...."
"Pimbipuu tugevatest lehtedest saab vastupidava tuunika..."
".... viskab ta õhus hundiratast, kukerpalli või koguni tirelringi"
"Sega jahutatud askleepiasemahl...." jne, jne, jne

Ja no andke andeks - raamatukaanel olev tuntud haldjas, originaalnimega Tinkerbell on tõlgitud Tinnu Kõll!

Kui ma lapsena ise juba raamatuid lugesin ja mõne sõna tähendust ei teadnud, siis ikka küsisin emalt. Ema seletas sõna ära ja ma sain mõttest aru. Ma nüüd ei teagi, kas ma peaks selle raamatu ära põletama või? Kui Lotte seda kunagi ise lugema hakkab ja minult sõnatähendusi küsima hakkab, siis ma pole ju üldsegi pädev vastama. Kuidas ma muudkui ütlen, et ma lähen vaatan sõnaraamatust......Täitsa häbilugu....

Või siis peaks selle raamatu enne ise läbi töötama hoopis, sest pildid on ju seal ilusad....

Vastu päikest

2010-06-13T20:34:00.000+03:00

Vastu päikest pildistamine on tänapäeval populaarne. :) Ja ma tean, miks. Sellepärast et vastu päikest on kõik palju palju ilusam ja rõõmsam ja helgem.

Nüüd on võilillede puhumise aeg!

Siilid

2010-06-04T20:00:00.000+03:00

Haldjapere tahtis tikkida siili. Ega ma täpselt ei mäleta, milline üks siil välja näeb, ma pole siili ammu näinud. Kunagi käis üks piima joomas, aga see oli ammu-ammu. Nii siis tegin erinevad variandid.

Kas siil on selline? Mossis ja turris....

Või selline? Lõbus ja krussis....

Või selline? Nagu väike saag...

Kuidas pildistada kassi

2010-05-30T23:53:00.000+03:00

Teate, ühte kassi on ikka palju kergem pildistada, kui ühte last. No hea küll, kui laps tavaliselt ütlemise peale midagi ei tee, siis kass ei tee seda kohe üldse mitte. See-eest saab kassi ikka palju rohkem kavalusega ära petta.

Kõige raskem on saada kass objektile - aknalauale. No ütleme, et on hommik ja oled alles voodis ja kass niiiii ilusasti magab niiii ilusa valguse käes aknalaual. Kui sa olid tark, siis panid juba õhtul fotoka voodi kõrvale ja nüüd lase aga käia, pildista palju jaksad! Üldiselt keegi ikka nii tark pole, sest kes siis ikka mõtleb õhtul, et oioioi, ma hakkan hommikul kassi pildistama. Või on? No mina pole.

Kui sul on kass ja aknalaud, aga fotokat pole, siis sa võid ju proovida minna seda teisest toast tooma. Ma võin muidugi ette ära öelda, et kass tuleb sulle üheksal korral kümnest järgi. Tal on kõht tühi ju!!! Tekkis lootus, et looder peremees äkki läheb krõbinakausi juurde. Aga no kui sa juba püsti tõusid, siis too see fotokas ära.

Ja nüüd hakka kassi aknalauale meelitama. Meelitamine sõltub kassist, kuigi nad on laias laastus ikka kõik ühesugused. Krõbista küünega aknalaual või viska midagi aknalauale või liiguta natuke kardinat jne. Kass on ju kiskja, tal on vaja seal aknalaual midagi jahtida. Kui läheb õnneks, siis kass läheb õnge ja lähebki aknalauale. Kui läheb veel rohkem õnneks, siis ta ei solvu ja ei lähegi kohe ära ja sa saadki pildistada kassi aknalaual!

Ma ju ütlesin, et palju lihtsam kui lapse pildistamine. Katsu sa last aknalauale sättida nii, et ise oled voodis ja pildistad.

Tantsin-tantsin-tantsin

2010-05-25T22:48:00.000+03:00

Nukumuuseum

2010-05-23T21:02:00.000+03:00

Jälle on üks tore koht juures, kuhu lapsega minna - Nukumuuseum. See on seal samas, kus Nukuteatergi ja nukke täis. Ja kõik on nii moodu, et täitsa lõpp.
Ma päris lõpuni ei saanudki neid ekraane korralikult töötama, aga noh, mul polnud aega eriti süveneda ka. Lotte pole küll selline rahulik muuseumikülastaja, kes vaataks ja uuriks. Vaja ühe asja juurest teise juurde joosta ja siis ringiga tagasi ja siis jälle edasi jne. Endal pea sassis otsas, et mis juba nähtud ja mis veel nägemata.
Põhilise aja veetsime meie sellise seina juures, kust sai "soovikontserti tellida". Selle jaoks tal püsivust jätkus.

Nukke on seal aga palju - suuremaid, väiksemaid, koledamaid, ilusamaid.
Need olid suuremad. See on nukk jah, mitte kohalik töötaja. :)

Need olid koledamad. See on õuduste tuba, kuhu Lotte keeldus minemast. Kuna ma tahtsin ikkagi pilti teha, siis ta oli nõus, ainult hästi ruttu ja kõvasti käest kinni hoides, sealt läbi jooksma.

Kui me vähemalt 3 tiiru olime kõikidele asjadele peale teinud, küsis Lotte, aga kus siis mängutuba on? Jah, kus on? :) Ma oleks kah veel hea meelega seal kauem olnud ja lasknud lapsel veel törts mängida.
Aga igal juhul - minge lastega muuseumisse!!

Võililled õitsevad

2010-05-23T00:03:00.001+03:00

*Lausejupp Lotte õhtujutu raamatust: "Ja kass pistis kala nahka...."
Lotte:" Aga miks nad kassile kala ei andnud siis?"
"Mismõttes?"
"No sa ütlesid, et pistis kala nahka - sai ainult naha ju"
"Nii lihtsalt öeldakse, näiteks sina pistsid kommid nahka, see tähendab, et sõid kommid ära."
"No aga vaata, mul pole ju naha all komme"

*Lotte pelgab kõikvõimalikke putukaid.
Teisest toast kostab paaniline hüüd: "Emme-emme-emme, tead, meil on akna peal üks putukas, kes liigutab kõrvu!!!!"

Puhkus

2010-05-22T23:55:00.001+03:00

Ma pean endale siiski tunnistama, et ma lähen nüüd käsitöö vallas suvepuhkusele. Pole võimalik näputööd teha, kui ma päristöö ja uneaja vahelise aja veedan õues. Kuna aga piltide tegemine nõuab ikka palju vähem vaeva ja aega, kui mõne kampsuni tegemine, siis tuleb siia blogisse mõnda aega rohkem lihtsalt pilte. Ja andke mulle andeks, kui iga pildi peal on üks ja see sama laps. Mul neid rohkem lihtsalt pole. :)

AGA, ma ju lubasin, et nendest kleitidest teen kunagi rannapilte. Uskuge või mitte, aga me läksime Lottega randa ja tal oli isegi üks kleit seljas ja kleidi alla olid isegi päevitusriided. :)))) Ja rand oli keset päikselist suvepäeva selline.

Ütleme nii, et meie riideid seljast ära ei saanud. Ja kogu aeg oli tunne, nagu oleksime kõrgmäestikus pilvede sees. Ma isegi ei läinud proovima, kui soe vesi on, aga näe, mõni läks lausa ujuma.

Miskipärast meeldib Lottele liivaga "vihma sadamist" või midagi taolist mängida. See väga lõbus mäng pole, kui juuksed liiva täis on ja ma pole tavaliselt üldse selle üle rõõmus. Aga läbi fotoka vaadates on maailm teistsugune, ma ütlen. See oli nii ilus, kui ta liiva niimoodi läbi sõrmede lasi, aga valgus polnud hea ja käskisin Lottel teisele poole pöörata.

Ja Lotte on sõnakuulelik laps. Mis siis, et ema käsu peale kogu see liiv talle meretuulega vastu nägu lendas. :)

Rohenäpud

2010-05-11T23:39:00.001+03:00

Mina pole tegelikult üldsegi mingi rohenäpp. Ainus lill, mis mul läbi aastate ellu on jäänud, on draakonipuu. Ma unustan kasta ja siis kastan jälle liiga palju ja ei oska ma neid lilli õige koha peale kah panna ega neile ilusasti laulda ega midagi. Nüüd ma leidsin omale veel ühe "lille", mis minuga koostööd teeb - piparmünt. Kasta või ära kasta - ta on nii ilus! No kui mitte kasta, siis küll kuivab korraks ära, aga uue vee saabudes hakkab jälle kohe vohama. Ja lõhnab ka hästi.

Aga selle eest on meil peres teisi botaanikahuvilisi. Peale draakonipuu ja kohe-kohe surevate orhideede on meil nüüd kodus vaher ja kastan. Kevadel läksid üks kastanimuna ja "vahtranina " mulda ja kasvavad mis mühiseb. Ma kujutan juba ette, kuidas ma sügisel langevaid värvilisi lehti näen ja kastanimune toas korjan :) Jaa, naerge-naerge, aga kõik võib olla. Ükskord panime täitsa tavalise maapähkli niimoodi mulda ja sügisel korjasime potist maapähkleid nagu kartuleid.

Lisaks saabus Lotte ühel päeval lasteaiast koju sellise "lillega". Nemad lasteaias kasvatasid. Ega ma täpselt ei tea, aga ma pakun, et sügisel korjame siis herneid kah. Kõik on võimalik.

Ka pildistamises on kõik võimalik.

Avastasin, et on võimalik ikkagi teha makropilte, kui pole makroobjektiivi. Minul pole. Aga selle eest on mul üks fix-objektiiv, millest saab teha kodukootud makrokat. Näe, siin õpetatakse.

Nagu päris, ma ütleks. Ei peagi korterit maha müüma, et uut objektiivi saada. :)

Suvekleidid

2010-05-04T22:28:00.003+03:00

Kunagi oli üks raadioreklaam, midagi taolist : "Tuul karjatamas pilvelambaid ja limpsimas lainejäneseid....."

Vot siis, siis kui on suvi. On poolpilvine, aga soe. Siis kui see tuul nende lammaste ja jänestega asjatab. Vot siis läheme me Lottega mere äärde. Paneme ilusad kleidid selga ja läheme. Lottel kaasas tema oranž ämber ja roosa labidas. Minul fotokas.

Mere ääres on nii parajalt lahe tuul, et Lotte saab paljajalu veepiiril joosta ja lainejäneseid püüda. Ja ta kleit läheb joostes natuke märjaks, aga sellest pole midagi, sest tal on ju teine kleit veel. Ja mina saan teha PÄRIS pilte kleitidest ja merest ja suvest.

Seniks aga - paar suveootuses rippuvat kleidikest Lottele.

Esimese, lillelise kleidi, lõige pärit praegu poes saadaolevast Ottobrest, suvi 2010. Kusjuures, esimest korda tundub mulle, et lõige on täpselt paras, mitte tavapäraselt lai. Ainult et sikk-sakk paela õmblemisel tuli nagu merehaigus peale. Proovige lainetavat asja sirgelt õmmelda, täitsa veider tunne on. Ju see ikka üks õige mereääre kleit nüüd ole.

Teisel, lillal kleidil polnudki lõiget. Olid vaid 3 väljalõigatud riideriba, millest mõtlesin omale kunagi seelikut teha. Mõte jäi tookord poolikuks, aga seelikust kujunes välja hoopis kleit. Maailma lihtsaim kleiditegu. Õmble aga 3 paani kokku ja ülemisse iga 5mm tagant elastikniidiga õmblused. Pole muret, kas sobib, sest kumm ju venib. Taolise asja õpetus on ka Siin. Imelihtne!

Ja nüüd, suve ootama !

Kuidas liigub lapse mõte

2010-04-25T22:00:00.001+03:00

*Lotte:"Issi, mängime nukuteatrit. Nii, ma toon sulle nuku. Oi, aga sellel nukul on ilus oranž kleit..... Mulle meeldib oranž värv. Ma võtan selle ise. Toon sulle teise nuku. Aga sa võid tegelikult kiisu ka võtta. Me võime kiisuteatrit ka teha."

*Mina:"Lotte, sa pead ikka natuke suppi sööma, muidu sa ju ei kasva."
Lotte:"Jah, muidu ma jään ju täitsa päkapikuks."
Natuke aega söönud, mõtleb Lotte aga ümber: "Aga kui ma söön, siis ma kasvan ju jõuluvanaks!"

*Mina, üritades taltsutada Lotte kommi-isu: "Teeme nii, et võtad praegu kolm kommi ja siis on kõik."
Lotte on nõus, aga mõne aja pärast arutleb: "Aga kui ma nelja aastaseks saan, kas ma siis võin neli kommi võtta?"

Vaese mehe kaltsuvaip

2010-04-17T22:18:00.002+03:00

Kunagi on mul üks vana ja ilus talu, kus on üks vana ja ilus ait, kus on ühed vanad kangasteljed, millega saab teha ilusaid kaltsuvaipu. See on kunagi. Praegu oli mul ainult heegelnõel ja tahtmine saada kaltsust vaip.

Kui ma lapsena vanaema juures olin, siis tema kudus kangastelgedel kaltsuvaipu. Oi see oli põnev! Algul see riiete lõikumine ja pärast siis juba päris vaiba sünd. Ma täpselt enam ei saa aru, miks see lõikumine nii põnev oli. Võib-olla selle pärast, et lapsena võisin ma seda teha nii kaua või vähe, kui parasjagu huvi pakkus. Mitte nagu praegu, et muudkui lõikusin ja lõikusin, aga lõppu ei paistnud. Aga pooleli ka nagu ei saanud jätta.

Aru ma ei saa, mis värk nendel kassidel nende lõngakeradega (kaltsukeradega) on. Nagu takjas oli üks mul tööd assisteerimas.

Nii, mul oli umbes 5 vana T-särki, millest ma siis otsustasin teha kaltsuvaiba. Ja mitte lihtsalt vaiba, vaid lausa kaks vaipa. No hea küll, vaibakest - WC-sse ja vannituppa, nii umbes 80x60cm. Ma võin juba ette ära öelda, et ma olin ikka kohutavalt naiivne. Viiest särgist saaab ÜHE ca 20x20cm nukuvaibakese. Seega nii väga kui ma ka ei tahaks öelda, et see on meie pere vanade särkide ökonoomne kasutamine, siis kahjuks see seda pole. Ma käisin vist kolm korda kaltsukast 10-eegusel päeval T-särke juurde ostmas.

Alguses ma punusin kaltsudest "patsi" ja siis "patse" kokku õmmeldes oleks sellest saanud ovaalne vaip. Oleks selle pärast, et kui ma olin kahte ringi (umbes paarikümnest) õmmelnud käsitsi kokku 3 päeva, siis ma otsustasin loobuda. Selleks ajaks olid mu näpuotsad juba nii valusad, et otsus tuli suhteliselt kergelt. Masinõmblus jäi aga väga kole.

Harutasin aga "patsid" lahti ja hakkasin otsast peale. Seekord siis otsustasin vaiba heegeldada. Heegelnõel oli nr. 10. Vot see töö lendas. Aga samas kulus materjali oioioi kui palju rohkem. Ma poleks uskunud, et nii palju rohkem.

Kokkuvõttes "päästsin" prügikastist kahe vaiba peale kokku ca 35 T-särki. Aga sain vastu natuke värve meie WC-sse ja vannituppa. :)

Ja siis kunagi, siis teen kohe päris kaltsuvaiba ja lasen lastelastel riided ära lõikuda. :)

Mütsila

2010-04-14T23:29:00.004+03:00

Tegin Lottele paar õhemat ja kevadisemat mütsi.
Esiteks selline naaatuke jahedama ilma müts. Kuna ma pole avastanud täpse suurusega mütsi kudumise saladust, siis leidsin hea nipi, kuidas müts teha peale parajaks. Pael!!! Timmi täpselt nii ümber pea kuis tahad!

Muster: omalooming
Lõng: Rowan handknit cotton - 100% puuvill (50g=85m)
Lõngakulu 1,5 tokki
Vardad: Nr 2. ringvardad

Siis selline naaatuke mitte nii jaheda ilma müts. Mulle hakkas see muster väga meeldima. Mis siis, et mugandasin vastavalt Lotte peakujule, aga väga mõnus ja lihtsalt, kiirelt valmiv müts. No ja lill tuli nii kuis heegelnõelast tuli. Õpetada küll ei oska.

Muster: Jayde hat by Valerie Whitten
Lõng: Novita Samos-50% puuvill, 50% akrüül (50g=89,6m)
Lõngakulu 1 tokk ja 1m peale.
Heegelnõel: nr 5

Ja see ei ole Lotte liiga suur müts. :) See on hoopis minu uus müts. Puhtast linast müts oli lihtsalt liiga "puhas." Vajas märki, et on ikka tüdrukute oma. Õmblesin talle külge lille.

Lille tegin nii: Lõikasin riidest ca 10cm laiuse ja ca 20cm pikkuse riba. Voltisin riba 5cm laiuselt pooleks. Lõikasin murdejoonele sälgud sisse ja rullisin kanga kokku. Ja saigi selline tuust-lill.

7 head asja igas päevas

2010-04-05T21:08:00.008+03:00

Sircu saatis mulle meemi...

Tee 7 pilti asjadest, inimestest või muust, mis sind iga päev rõõmustavad. Kui 7 pilti ei saa, siis tee vähem või rohkem, nii nagu vaja. Riputa oma blogisse. Võid kirjutada juurde, millega on tegu.

Minu head asjad on sellised asjad, mida mul kahjuks iga päev pole, aga millest ma tunnen iga päev puudust. Need on rohkem sellised asjad, mis teeksid mu päeva rõõmsamaks, kui päev kipub käest ära minema. Ja pere ja sõbrad jms. inimesed ei lähe praegu arvesse. Nemad on veel pealekauba.

*Raamatud
Mulle meeldib külastada raamatupoodi, mulle meeldib osta raamatuid, mulle meeldib vaadata oma raamatuid riiulis, mulle meeldib sirvida raamatuid, mulle meeldib lugeda raamatuid.
Ma arvan, et lugemine on minu kõige pikaajalisem hea asi. Nii kaua kui ma ennast mäletan, nii kaua on mul meeldinud lugeda. Miskipärast on mul eriti meeles, et ma olin vanaema juures kiiktoolis, sõin päevalilleseemneid (meil nimetati neid sihkvadeks) ja muudkui lugesin ja lugesin raamatuid, mis polnud ilmselt minu vanusele mõeldud. :))
Eriti hea on lugeda söögilauas. :))) Seda küll korralikud inimesed ei tee, aga noh...

*Leib

Minu magusaisud ja muud taolised isud tulevad ja lähevad. Aga leib on asi, milleta minu seedimine normaalselt ei toimi. Kui ma olen sunnitud olema paar päeva ilma leivata, on mul lausa füüsiliselt raske olla. Ma vajan leiba hommikul võileivana, õhtul ma praen leiba, ma võin keset ööd lihtsalt "paljast" leiba või leiba taluvõi ja soolaga sööma hakata. Ilmselt on mul ikka mingi leivasoolikas, sest leiba olen ma ka armastanud lapsest saati. Eriti peenleiba, köömnetega. Seepärast ma ei küpseta ka endale ise leiba, sest mul on probleem -ma sööks selle leiva kohe lihsalt üksi ära.

*Foto
Siis kui ema mõnel õhtul vannitoas punase lambi põlema pani ja pilte ilmutama hakkas, siis oli see lihtsalt põnev. Mitte et mulle siis veel fotondus väga huvi pakkunud oleks, lihtsalt põnev, nagu lastel ikka. Pigem mulle ei meeldinud, et mind iga puu ja kivi juurde seisma pandi ja siis pilti tehti. No ja näe, nüüd ma teen seda ise oma lapsega. Minu päeva teeb heaks, kui ma suudan ise midagi ilusat tabada või vaatan netis, mida mõni andekas inimene on suutnud pildistada.
*Meisterdused

Ma mõtlesin, et ma pigem ikkagi ei pildista oma lõngu ja vardaid. Esiteks, pole neid mul tegelt üldse palju ja teiseks, kudumine on mõnes mõttes alternatiiv minu tegelikule käsitöövajadusele. Kuduma olen ma taashakanud alles hiljuti ja õmmelda ma väga tihti ei saa.
Pigem on läbi aegade mulle tegelikku rahuldust pakkunud joonistamine. Jaaa, ega ma sedagi praegu eriti tihti ei tee, aga see on jäänud minu jaoks kui eriti eriline ja hea omaette olemise aeg. Ja see pintsel - see on, ütleme otse, varastatud kunstikoolist, kus ma kooli ajal käisin. Tunnis käies oma värve ja pintsleid ei pidanud kaasas olema ja see pintsel kuidagi lihtsalt "jäi" minu kätte. See on minu lemmik siiamaani, natuke logisev, räsitud, aga asendamatu ja eriline. :)

*Päike

Kui mul oleks valida, siis ma elaks päris kindlasti kuskil seal, kus paistab palju-palju rohkem päikest kui meil. Päike on minu jaoks väga oluline. Talve ma põhimõtteliselt lihtsalt kuidagi "veedan mööda", koos päikesega aga tuleb minu energia. Nii kui ma hommikul ärkan, vaatan kas õues on pilves või on päike. Suvel ma võin lihtsalt lambist ütelda lause, et hakkab vist pilve minema, kui kuskil kaugel-kaugel on paar pilve. Mitte et ma oluliselt mures oleks, lihtsalt pilved häirivad mind.
*Mängimine
Mulle meeldivad mängud. Ärge saage valesti aru, mulle ei meeldi "kodu" ja "söögitegemist" jms. lastemänge mängida. Ja Lottega ma mängin äärmisel juhul Memorit. Mulle meeldib mängida nö. suuremate inimeste lauamänge. Ma ei jõua ära oodata, millal Lotte nii suureks kasvaks, et oleks nõus minuga Aliast või Scrabbelit või kaarte vms. mängima. Võib-olla mina siis enam jällegi ei viitsi, ma ei tea...Aga näiteks kui ma läksin lapsena vanaema juurde, siis vanaema ei tohitinud enne oma toimetusi tegema minna, kui oli minuga kõik lauamängud läbi mänginud.
No mulle meeldib noh, aga kunagi pole seltskonnas piisavalt inimesi, kes viitsiks ....

Mul tuli neid asju hoopis 6 või siis tuli jällegi üle 7 ja ma ei suutnud valida. Seega ma parem lõpetan.
Mul on tunne, et kõik inimesed on juba seda meemi teinud... Aga siiski, siiski...
Näiteks Kata või Margit K. või Sirtsu või Malle..... Kui satute siia, siis oleks tore...